Mida tahvlitega teha?

Kiire koolitus, millist tarkvara saab iga aineõpetaja kasutada:

1. QR koodid - http://tarkraamat.blogspot.com/
a. lood koodi kuskil QR koodi tegeval veebilehel (nt. http://goqr.me/
b. prindid need välja ja kleebid seintele, raamatusse vms
c. lapsed šifreerivad koodid ja lahendavad koodide taha paigutatud ülesandeid

Juhend e-õppe uudiskirjas http://uudiskiri.e-ope.ee/?p=11968

2. Socrative - kiire vastamine
http://www.socrative.com/

a. õpetaja teeb konto ja saab ruumi nr
b. õpetaja käivitab testi
c. õpilased liituvad õpetaja ruumida läbi tahvelarvuti ja vastavad
d. klass arutab koos tulemusi

Õpetus e-õppe uudiskirjas http://uudiskiri.e-ope.ee/?p=11923

3. Learning apps
http://learningapps.org/

Kasutaja a: passiivne
a. mine lehele
b. vali välja sobilik test või mäng
c. jaga lastele välja link või QR kood

Kasutaja b: aktiivne
a. mine lehele
b. loo oma app või mäng ise, valikus 27 erinevat liiki küsimusi, ülesandeid
c. jaga oma toodang õpilastele välja

Eripärad tahvel vs arvuti ja isiklik vs kooli seade

Kui tahvlitega enam harjuda, siis tuleb ikka teemaks mida ühe või asjaga ikkagi täpselt teha saab või ei saa. IT inimesena koolis ollakse seeläbi sattunud jälle keerulisse olukorda kuna enamus inimesi ajab segi isikliku vahendi võimalused vs töökohas õpilastega kasutuses olevad võimalused. Samamoodi annab endast märku ka tehnikaalane teadlikkus, kuidas asjad toimivad. Võiks tuua paralleele haridusega, kus iga inimene arvab kuidas võiks õpetaja õpetada, ise omamata aimugi, mis asja taga veel on. Õpetada - see on ju nii lihtne!

Kuidas seda IT asja kõike kolleegidele ja tahvlikasutajatele selgeks teha on loomulikult keeruline.

Mõned näited:

Sülearvuti avab, tahvel ei ava:

• sülearvutis avanevad erinevad veebilehed kenasti kuna nad on selleks kohandatud. Enamasti on arvutisse installeeritud JAVA, Flash jt., vidinad. Kui neid programme ei ole installeeritud, siis ei avaks ka sülearvuti õpimänge, demosid jms asju. Kahjuks või õnneks on keegi tavakasutaja eest teinud maagikat ja vajalikud programmid peale pannud ning tavainimene ei pea süvenema IT maailma sügavustesse, et aru saada, miks üks asi toimib ja miks ei toimi.
• tahvelarvutisse aga tehnoloogia arendajad ei ole alati mõelnud, et viimased lisavidinad oleks mugavalt avatavad või siis ei saa asju üldse avada. Lahendused on nurga taga või olematud. Tuleb leppida, et kui veebilooja x kasutav y tarkvara oma lehel ja ta ei ole planeerinudki, et seda lehte kasutatakse tahvli või moblaga, siis nii see lihtsalt on. Ei ole selles süüdi IT inimene, et maailmas on asjad nii nagu nad on:)

Tahan installida valimatult ja piiramatult tarkvara kooli tahvelarvutisse, sülearvutisse, arvutitesse:

• isikliku vidina eelis on see, et see vidin tuleb meiega kõikjale kaasa ning me saame seda seadet personaliseerida. On ju tore, et on sisselogituks jäetud meie isiklik eposti konto või suhtlusvõrgustik. Samamoodi laeme me ise alla vajaliku tarkvara oma seadmesse. Kuna me oleme heasoovikud oma seadme suhtes, siis enamasti probleeme meile ei teki. Muidugi kui me oma tehnikat väärkasutame (kolades kahtlastel saitidel ja valimatult alla laadides), siis muutub õige kiiresti seade aeglaseks ja kasutamatuks.
• kooli seade on ühisvara. Ei ole arukas anda igale inimesele vastavasse seadmesse installeerimise õiguseid. Samamoodi ühisvara (kui neid on mitu nt 15 tahvlit, 6 laenutusarvutit) võiks olla identne, sest siis on mugav kellel iganes võtta misiganes seade ja seda kasutada. Seetõttu on enamus koole, kes on loonud võimaluse koolis kasutada nt. tahvelarvuteid, süsteemi kus on kokku lepitud kes uuendab tarkvara, millal seda tehakse, kes millise osa eest vastutab.
• et hoida seadmeid laste väärkasutuse eest pannakse lukku tahvliseaded, et ei oleks võimalik olemasolevat tarkvara eemaldada, uut lisada ning olemasolevaid seadeid omajärgi "tuunida". Sama käib ka selle kohta, et ka muus osas taustapildid jms võiks olla identne igas seadmes. Siis on mugav võtta kätte ükskõik milline seade ja sellega tööd alustada.
• et hoida tahvleid, sülearvuteid ja pilvekontosid täitumast õpilaste poolt loodud failidest ja piltidest, siis tuleb täpselt jälgida juhiseid, kuidas tahvlitega salvestatakse, ning õpetajatel on kohustus need ajutised failid ka eemaldada, et ka teised kasutajad saaksid nautida mõnusat töökeskkonda.

Soovituslikult võiks uuendada tarkvara kord veerandis, vaheajal.
Moodustatakse vajalik tarkvara loend, mida kõikidesse seadmetesse peale pannakse. Vajadusel moodustatakse loend, mis tarkvara eemaldatakse.
Tahvlite uuendajaks võiks olla need inimesed, kes nende eest vastutavad või kõige enam kasutavad, sest nemad teavad juba ise täpselt, kuidas asjad võiks olla. Kooli IT saab ainult aidata kokku reeglid ja esmased poliitikad asjade kasutamisel.
Tahvlitele, süsteemidele tehakse iga 2 nädala tagant kontrolli, et kas kõik on nii nagu ta olema peab.

Ütleme ausalt, et kui olete pannud peale igasse tahvlisse tarkvara 200+ appi jagu ja olete sellele kulutanud 10+ tundi, siis ei ole üldse rõõmustav teada saada, et ühiskasutuses olevad seadmed on väärkasutuse tõttu olukorras kus tuleb kogu töö nullida ehk resettida või veel hullem, terve tahvel maha kanda..

Sellises olukorras on parem karta kui kahetseda ja kõik ülejäänud kasutajad, kes kujutavad endale ette, et kooli tahvelarvuti on nagu isiklik tahvelarvuti, lihtsalt lisakoolitusele saata.

Kas selline piiramine võiks aga tekitada olukorra, kus tahvlid ei ole kasutatavad, kuna puudub z tarkvarajupp? Selle vastu räägib aga see, et õpetaja peab oma tegevust planeerima ette. Kui 4x aastas pannakse tahvlitesse peale uut tarkvara või teeb vastutaja seda jooksvalt, vastavalt nõudele, siis kas pole loogiline, et õpetaja tekitab endale vastava loendi, mida ta palun tahvlitele peale panna.
Usun, et see ei ole ilmvõimatu lahendus planeerida oma tegevust ette?

Ja kui te ei usu, siis pöörduge palun teiste koolide poole, kes vastavaid asju on oma koolis tööle rakendanud ja te saate samasuguse vastuse. Tahvlite tarkvara peab olema ühesugune ja uuendused toimuvad määratud aja tagant ning mittekeegi ei saa jooksvalt tarkvara juurde toppida, mis muudaks tahvlit ülemõistuse aeglaseks. Pigem saate teada, et aegajalt tulebki kogu tarkvara eemaldada ja uuesti peale lasta, sest mõned inimesed on ikkagi suutnud suvalist tarkvara peale lasta, mis on muutnud töö vidinatega lihtsalt võimatuks.

 Samas rõõmuks või õnneks on Apple baasil tahvlite haldus lihtsam kui selleks on ostetud vastav riistvaraline vahendipark juurde. Androidile pole selliseid võimalusi veel kohanud, seega siin aitaks ainult kogu töö nullimine ja otsast peale nobedate näppude ringiga alustamine.

Igale eesmärgile oma töövahend

Tahvelarvutid, mobiiltelefonid, lauaarvutid, sülearvutid, maakaardid, raamatud, gloobused, mikroskoobid jne. Kõiki vahendeid saab kasutada hariduslikult. Samas mõni vahend sobib paremini üheks tegevuseks ja teine teiseks.

Olulised märksõnad:

• oluline on infole ligipääs
• info võib olla nii digitaalsel kui ka traditsioonilisel kujul (paberil, seinal, plakatil, raamatus jne)
• grupis tehtud tööd ja avastused on jagatud rõõm ning jäävad paremini meelde
• igal lapsel ei pea olema vidinat näpus kogu aeg. 

Lauaarvuti plussid ja miinused:

+

enamasti üsna võimas (arvutuslikku ressurssi on enam)

enamasti ühendatud lokaalsesse võrku/internetti kaabliga (seega ühendus on kiirem ja stabiilsem)

süsteemihaldaja annab õigused - mida saab või ei saa avada/installida

enamasti sisaldab palju erinevat tarkvara ja teha saab kõike, mida unistad

-

enamasti leiame neid kas arvutiklassist või õpetaja laualt 

õpetaja laual olevasse arvutisse enamasti õpilasi ei lasta (õiguste ja turvalisuse küsimus)

võtavad üsna palju ruumi

teisaldada on keeruline

vajavad vähemalt 2 vooluauku või enam (arvuti, monitor, kõlarid/projektor)

Lauaarvutit kasutatakse koolis enamasti suuremamahuliste ja oluliste tööde tegemiseks, milles enamasti kasutatakse arvutit iga tund - uurimistööd, arvutitunnid, erikursused informaatikas. Samas tulevikus võib juhtuda ka see, et hakatakse tegema e-eksameid, siis ei kujuta väga ette, et selles saaks loota näiteks tahvelarvutile. 

Sülearvuti plussid ja miinused:

+

palju on sarnast lauaarvutile - võimas, saab teha kõike

on mobiilne (saab võtta erinevatesse ruumidesse kaasa)

kui aku on hea siis peab vastu mitu tundi

töötab WiFi pealt

-

kui aku on halb, siis peab olema ühendatud vooluvõrku

enamasti neid ei ole piisavalt, et jaguks kõikidele (olenedes koolist)

Kindlasti on teemaks ka hind, hoiustamine, kiiresti vananemine, võib olla raske

Sülearvutit kasutatakse enamasti siis kui on vaja ajutiselt mõnel tunnil vaja tehnikat kasutada. Mobiilsed arvutiklassid võiks olla olemas igal koolil, sest siis saab seda kasutada vastavalt vajadusele, mitte ei pea selleks kuhugi minema. Sülearvuti annab suuremad võimalused õppetööks kui näiteks tahvelarvuti. Tihti kasutatakse sülearvuteid grupitöös. 

Tahvelarvuti plussid ja miinused:

+

kerge, mugav, piisavalt suure ekraaniga 

mugav kaasas kanda

ühendub Wifi ja 3G/4G

aku peab vastu 8-9 tundi tegevuses

enamasti soetatakse kooli piisavalt, et saaks kasutada vähemalt 2-3 õpilase peale

hea lihtne vahend pildistamiseks, info taasesitamiseks
isikliku seadme puhul saab sinna tekitada õppimise portfoolio

-

saab teha limiteeritult asju (mobiilse seadme appid)

võib olla kontrollimatu vahend internetis (kiusamise võimalus)

olenevalt seadmest on probleem ka süsteemi haldamisega (kas saab installeerimist ja seadete muutmist piirata)

Olenevalt seadmest kiirus, kvaliteet jms
teatav tarkvara ei tööta, mis töötaks näiteks sülearvutis
kui ei ole "isiklik" seade, siis on keeruline loota, et midagi salvestatust tahvlis jälg alles jääb
ilma kaanteta võib üsna kergesti rikneda, samamoodi vahetatakse enamasti 2-3 aasta tagant tehnika välja uue vastu, see on aga kallis lõbu

Enamasti kasutatakse sama moodi kui sülearvuteid - õpetaja "laenutab" tehnika selleks ajaks kui tal vaja seda kasutada on. enamasti on igal lapsel 1 seade või 2-3 lapse peale, siis kõik näevad, mis toimub. Teine versioon on see kui igal lapsel ongi isiklik seade, siis on see üsna mugav lahendus, mida saab kasutada erinevate tööde tegemiseks, hoidmiseks, taasesitamiseks. Kuna aga raha ei ole haridusvaldkonnas, et sellist asja ellu viia, siis oleneb suuresti asi vanema rahakotist.

Mobiiltelefoni plussid ja miinused:

+

üsna palju sarnast tahvelarvutiga

väike kerge mugav kaasas kanda ja kasutada kus iganes

on enamasti õpilasel olemas, seega saab kasutada BYOD

-

ekraan on väike

aku ei pea piisavalt

olenevalt mudelist tarkvaralised lahendused (ei mahuta ära programme, isikliku seadme kasutusest tulenevad piirangud)
teatav tarkvara ei tööta, mis töötaks näiteks sülearvutis
-vananeb üsna kiiresti (1-2 aastat, vahel 3-4)

Enamasti on see õpilasel/õpetajal isiklik. Koolis võiks olla mõned, mida saavad õpetajad tundma õppida. 

Isiklik seade vs kooli seade:

Isiklik seade koolis kaasas:

• igaühel enda oma - individuaalne kasutus, kasutatakse ka peale "kooli"
• kool ei pea ise muretsema (puudub rahaline kulu)
• erinevad seadmed (nii pluss kui miinus)
• miinuseks on see, et igaühel pole seda seadet (tuleb teha grupitööd ja jagada, igaüks ei soovi oma asju jagada)
• miinuseks on tarkvara puudumine (tuleb ette teatada, mida vajatakse), ja pole kindel, kas see töötab kunas vaja

Kooli oma seaded:

• kooli seade, kooli reeglid - saab nõuda vastutust ja hariduslikul eesmärgil kasutamist
• õpetaja saab laenata koju, et õppida
• keegi peab keskselt haldama (metsikud töötunnid)
• miinuseks  - koolil pole piisavalt ressurssi, et kõikidele osta

.......................................

Lõplik soovitus:

kasutage kõike mida saate, kui see annab teie tunnile midagi juurde. Interneti ja tehnika piiramine ainult õpilaste üle kontrolli saavutamise eesmärgiga ei ole ju tegelikult põhjus. 

Siin on aga mõned klõpsud toredast Bioloogia-Geograafia tunnist õpetaja Margit Antsmäega, kus kasutatakse sülearvuteid rühmatöös, ei puudu ka mobiiltelefonid ja muu vajalik vara. 

Algklasside tahvliavastus

Õpetaja Karmen Onton ning Reet Mõlder seiklesid algklassiõpilastega loodusainete kui ka keeleõppe radu pidi. Kasutama peab tunnis iga vidinat kui ka raamatut, töövihikut, vihikut jne.

Tahvelarvuti annab võimaluse lisa leidmiseks, vahel ka mõne ägeda interaktiivse mängu mängimist, küsimustiku täitmist, kuid see ei asenda tunnis tehtavat tööd: suhtlemist kaasõpilase ja õpetajaga, allikate ja eesmärkidega tutvumist mis iganes kujul nad ei peaks esinema.

Meile on oluline ka see, et 1:1 tehnikaõpe võib olla tore (et igal lapsel on oma vidin), kuid samatore on seda vidinat kaasõpilasega jagada ning nuputada koos lahendusi (kaks pead on ikka kaks pead). Grupis või paaris tehnika kasutamine arendab lisaks koostöövõimet, suhtlemisoskust ning tõstab õpitu väärtust, kuna see on jagatud kogemus. Lisaks vabastab see aegajalt ka õpetaja keskmiste õpilaste aitamisest, kes saavad oma küsimustele vastused juba oskuslikemalt kätte. Õpetajal jääb seega enam aega aidata neid, kes seda tõsiselt vajavad.

Tundi külastasid ka Tallinna Ülikooli õpetaja-praktikandid.

Praeguses ülesandes õpilased tegelesid lause lõppu õige kirjavahemärgi leidmisega:

Siin aga toimub loodusainetes seenejaht: piltide järgi seente tundmine, mõistatused, "õige" ja "väär" määramine väidetele.

Tahvelarvutite tutvustamine õpetajatele

Oktoobris-novembris toimuvad koolitused õpetajatele.

a. tahvelarvuti kasutamise põhitõed ja ohutus
b. appide leidmine ja installeerimine
c. tahvelarvuti kasutamine koolis (mõned vajalikud appid (Socative, QR kood), kaamera, salvestamine, pilveteenused, tahvli laenutuse märkimine kalendrisse)

Novembri keskel hakkavad tahvleid usinasti õppetöös kasutama algklassid ja loodusainete ning matemaatikaõpetajad. Talvest aga saavad nina ligi pista ka kõik teised aineõpetajad

 

 

 

http://pelguit.blogspot.com/2013/10/kooli-saabusid-tahvelarvutid.html

Tahvelarvutite tutvustamine õpilastele

Mis oleks parim kui innustada õpilasi läbi mängu? 1.-12. klassi esindajad tutvusid tahvelarvutite võimalustega kui ka sellega kuidas õpetajatelt vahva vidinakasutus oma ainetunniks välja nõuda.

Meie valisime õpilasmagnetiks Air Hockey Delux.
https://play.google.com/store/apps/details?id=com.play.airhockey



Et asi oleks akadeemilisem, siis toimus ka stateegia kui ka hea mängu reeglite arutelu (fair play).

 

Pilte veel:
http://pelguit.blogspot.com/2013/11/ohuhoki-nutivoistlus.html

Data tahvlist pilve

Tahvelarvutis on enamasti mälu (ruumi) piisavalt, kuid mingi hetk saab see ka otsa.
Mõistlik on planeerida tegevused keskselt juba ette ära, siis ei teki nii palju "ruumiküsimusi" kui hiljem tagantjärgi seda võrratust lahendades.

Kuhu panna andmed?
Võimalusi on palju:

Appid/keskkonnad:

DropBox - 2+ giga ruumi
Veebis: http://dropbox.com/
App: https://play.google.com/store/search?q=dropbox

Copy - 15+
Veebis: https://www1.copy.com/home/
App: https://play.google.com/store/apps/details?id=com.copy

Pelgulinna G sünkroniseerib siia ka pildid/videod, sest siin on kõige enam ruumi

SkyDrive - olenevalt kontost (st saab olla nii kooli konto kui ka isiklik)

Drive -  (Google teenus) 5+olenevalt kontost (st saab olla nii kooli konto kui ka isiklik)
Veebis: http://drive.google.com
App: https://play.google.com/store/apps/details?id=com.google.android.apps.docs

KOOL JA ÕPILANE

Mõistlik oleks teha koolile erinevad võimalused andmete hoidmiseks nt. tahvli enda nimeline konto keskkonda. Sinna alla luua lennu > klassi > õpilase kaust.
Iga inimene kasutab alati sama tahvlit ja laeb oma asjad oma kausta.

Samamoodi peaks pildid/videod automaatselt laaditama üles netti, sest siis saab neid kontrollida/kasutada mugavamalt ja tahvel jääb ka datast "tühjemaks". Kindlasti tasub õpilastele seletada kui palju me milliseid pilte teeme, kellest teeme ja millal ei tee. Kui tuleb palju praaki, siis on ühiskaust kiiresti ummikus. Ühisküla reeglite järgi aga siis kustutatakse kõik asjad jalust ära..

Soovituslik on brauserist laadida õpilasel ka oma tehtud töö ka "veebi" (oma emaili vms), sest siis on tagatud selle faili turvaline olemasolu. Peale kasutust tuleb jällegi oma kontost välja logida. Kindlasti ei tohi aga lubada õpilastel tahvlisse oma konto sisestamist (appi kaudu), sest siis kui inimene unustab välja logida, siis saavad seda kasutada teised. Tahvlil on kombeks ka paroole/kontosid salvestada, seega pärast on seda juba keerulisem maha võtta.

ÕPETAJA

Õpetaja saab vahepeal käia asja kontrollimas, et kas on ruumi, kas keegi pole võimalust kurjasti ära kasutanud. Miinuseks on muidugi see, et kui keegi pahatahtlik soovib konto "puhtaks" lasta, siis see võimalus tal muidugi on.

Samamoodi jagab õpetaja omalt poolt vajalikku ajutist materjali läbi üleslaadimise keskkonna, õpetaja saab sisse sinna kas päris arvutist või siis oma tahvlist. Kuna kontode vahel tahvliga edasi tagasi sipsimine võib olla ebamugav, siis võib kasutada ka seda, et õpetaja jagab välja oma konto alt ühe kausta kõikidele "tahvlitele".

Tahvel lukku ja kiireks

1. Kuidas Androidi tahvlil hallata installeerimist ja mahainstalleerimist ning ka seadete muutmist jms asju?

Selleks soovitatakse kasutada APP LOCK rakendust
https://play.google.com/store/apps/details?id=com.domobile.applock

Siin saate panna lukku seaded üldiselt (ei saa seadeid muuta), lisaks veel Play pood kui ka kõik muud võimalused seadmes tühjendustöö tegemiseks.

Samas probleemiks on see, et installida maha ehk eemaldada saab ka programmide üldloetelust. Seda kahjuks applock ei piira.

2. Kuidas panna ülemäärased programmid kinni, et nad ei töötaks.
a. ära luba värskendusi = programmid ei uuenda ennast pidevalt
b. kasuta mõnda abiprogrammi

Clean Master
Selle programmi Widgeti võiks panna hiljem ka esilehele, siis saab sealt mugavalt töösse jäetud ajsu kinni lükata.
https://play.google.com/store/apps/details?id=com.cleanmaster.mguard

Advanced Task Killer Free
https://play.google.com/store/apps/details?id=com.rechild.advancedtaskkiller

AppDialer
Kuna vanemale samsungile ei ole sisse ehitatud lokaalselt appide otsingut, siis vaadates oma "300" pealist programmiloetelu läheb asi silme eest ikka suht kirjuks. Sisseehitatud lahendus on võtta menüüst tähestiku järjekorras ja siis leht lehe haavla otsida asju taga.

Lihtsam lahendus on aga installeerida App Dialer ja siis sealt "välja helistada-tinistada" oma otsitud programmikesed.

https://play.google.com/store/apps/details?id=name.pilgr.appdialer

Soovitusi (Androidi) tahvlite halduseks - eelseadistus

Mõtted, teemad ja lahendused, mida kasutame meie.
NB! Meil on jagatud tahvelarvutid, mitte ei ole individuaalsed. Kui teil on kasutuses 1:1 tahvlikasutus, siis on hoopis teised lahendused.

Inimesi (õpetajaid) puudutav:

• kes vastutab tahvlite eest? mida vastutaja st. jälgib iga nädal (üldine seisukord, laadimine, kas ei ole äkki vahepeal ära varastatud vms). Vahel sobiks selleks mõni aineõpetaja, kelle ruumis tahvlid on hoiul või ka see, kes on lihtsalt enam tehnokraat kui teised.
• ohutus- ja kasutusjuhendi selgitamine, allkirjade võtmine (töökaitse teema). Kui ei ole selgitatud, siis ei ole võimalus võtta ka töötajat vastutusele. Lisaks kui inimene teeb teadmatusest valesid otsuseid, siis on selle eest vastutav see, kes on jätnud inimese koolitamata.
• reeglistik kasutamiseks - laenutusgraafik, kokkulepped kuidas asi tagasi tuuakse, kuidas transporditakse klassist klassi jne. Kui on ühised reeglid, siis rikneb tehnika vähem. Samamoodi saavad kõik näha, kes kui palju kasutanud on kui ka seda, et millal on tahvlikesed vabad kasutamiseks. See aitab kooli mugavalt teha ka statistikat. Nt kasutage selleks e-kalendri võimalust või halval juhul siis paberkandjat.
• esmakoolitus tahvli kasutamiseks + appide laadimiseks, kirjeldamiseks (jaotamiseks ainetunniti ntx). Kõige mõistlikum on paluda õpetajatel ise protsessis osaleda, sest siis õpib kõige enam. Kui mulle tuuakse õpetajana ette 300 programmiga tahvel, siis ei oska ma sellega ju muud esialgu teha kui internetti minna. Kui sa aga ise oled pannud mingeid asju peale, siis osatakse ka märgata kui lapsed seda tunnis teevad, kui nad satuvad hätta, kui nad ei leia vajalike asju üles jne. KAASAMINE!!! on kõige olulisem. Kaasata võib ka muidugi õpilasi;)
• jätkukoolitused programmide teemal ainegruppides - kui me koos vahetame kogemusi, siis parandab see kõikide õpetajate loomingulisust, kogemust programmidest kui ka metoodikate kasutamist, mida koolis tunnis võiks proovida.

Tehnilist puudutav:

• appide laadimine ja seadistamine NB! Pigem ei soovita panna paika "automaatset värskendust", sest siis tegeleb tahvel enamuse ajast uuenduste otsimisega ja tõmbab sellega mälu tühjemaks.
• kindlasti tuleb peale panna viirusetõrje ja mingi cleaner või app manager, milles näete mis programmid on hetkel töös. Viimasega saate edukalt 2 nupuvajutusega eemaldada mälus olevad programmid ja tahvel muutubki kenasti kiiremaks. See tuleb selgeks õpetada nii lastele kui õpetajatele.  
• appide laadimiseks soovitan luua üks konto koolile, siis on teil Google Play all olemas loend, mida mugavalt installeerida (ei pea enam netist taga otsima asju ükshaaval).
• kooli konto eemaldamine peale appide installeerimist (kui te ei ole pannud tahvlit lukku mõne appiga) - kuigi laps peab appi laadimiseks sisestama oma enda konto, võtab see siiski veidi enam aega, kui lihtsalt klõps vajutamine installeerimiseks. Samamoodi kui ta ei ole piisavalt väle, siis saab lihtsal teada, kes see rumaluke oli, kes enda konto kooli tahvlisse "unustas". Peale seda algab loomulikult õpetajapoolne kasvatustegevus õpilasega.
• Kui vajate appide ja seadete lukkupanemiseks ku ka töös oleva appiloendi puhastamist, siis seda saab edasi lugeda siit: http://pgnutikad.blogspot.com/2013/10/tahvel-lukku-ja-kiireks.html 
• Kui mõni õpilane nullib ära kogu tahvliga tehtud töö ehk resetib või paneb peale mingi imeparooli, siis selle kohta kehtib reegel: kõik probleemid peab õpilane ise või vastava õpilane koolile heastama. Kui lasti kogu appide loend taevasse, siis on õpilasel võimalik peale tundi tulla ja kogu tarkvara ise ükshaaval peale lasta. Tegevus on hariv ja õpetlik ning seadusega lubatud! Usun, et pärast seda pole kellelgil tuju kooli tahvlites trikke teha.
• igale tahvlile tuleks panna oma nr. (numeratsioon, märgis) - lihtsalt saab kergemini aru millise tahvliga on probleem, kes mida kasutab jne. Soovituslikult tuleb hoida tahvlid kapis ka kenasti järjekorras.
• kapp, kus on tehnika võiks kuidagi sisaldada võimalust ka laadimiseks, ei pea ostma kallist asja, võib koos kooli tööõpetusega midagi põnevat leiutada. Oluline on aga see, et tahvel oleks turvaliselt hoitud. Vajadusel jagage eri ruumidesse tehnika (hajutage) kui teil on tunne, et koolikeskkond ei ole piisavalt turvaline (nt õpetajate tuba on koht, mis pole kunagi lukus)
• igas tahvlis peab olema sees oma konto (failihoidla pilveteenus), kus hoitakse salvestatud tööd. Seda võiks hallata ikkagi õpetajad ise. Mõistlik on mitte jagada kontosid selles osas tahvlite vahel, sest siis saavad kontod lihtsalt kole kergesti täis. Mõistlik oleks loodud kontole teha klasside kaupa kaustad ja siis sinna alla kasutatava õpilase kausta. Õpetaja saab aga asjale oma pärisarvutist üle neti ligi. Muidugi võiks iga õpilane kasutada oma isiklikku kontot, aga sisse-välja logimise õpetamine ja kontode lisamine ja eemaldamine ajab asja liiga keerukaks (tahvel on algselt mõeldud individuaalseks seadmeks, seega tal pole ka hetkel vajalikku funktsionaalsust, et saaks mitu inimest korraga kasutada).
• ideaalne oleks kui ekraanil oleks (enne logimist) töölaual näha pildina kes on tahvli kasutajad, mis klassidest. Nii on mugav tuvastada, kes vastutab tahvli eest õpilaste hulgas.
• Lisaks võiks olla tahvel eesti keeles, tuttuminek ekraanil seadistatud 3-5 minuti peale
• Ja kõige olulisem ikka kõige lõpus - tahvlite ümber peavad olema KAANED!!! Kui ei ole häid nahast/plastikust raamatu moodi kaasi, siis on teil kogu tehnika üsna kiiresti kriibitud või maha kukkunud. Raamatukaaned võimaldavad ka tahvlit erimoodi üles/alla tõsta.

Õppetööd puudutav:

• reeglid kasutamiseks:
• igal tahvlil on oma kasutaja (d), st ei ole nii, et võtan selle tahvli mille soovin.
• enne tahvli kasutamisest pese käed ära!!!!
• kindlasti peavad olema reeglid appide laadimiseks, seadme turvaliseks kasutuseks ja õppetöös osalemiseks. Lastele tuleb asju õpetada ja ka meelde tuletada!!
• reeglid tasub luua koos õpilastega ning plakatina kleepida igas klassis "seinale" nähtavale kohale. Muidugi oleks mõistlik enne õpetajatega läbi rääkida, et millised on üldised reeglid, mille vastu terve kool ei tohiks eksida (ja siis igas tunnis õpetaja koos õpilastega saab neid reegleid uuesti avastada). Ärge olge pelglikud ka uuenduste suhtes, kui miski reegel ei tööta, siis tuleb seda uuendada!

Alati küsitakse, milline peaks olema kodukord seoses tehnikaga. Vastuseks on see, mida teie oma koolis tahate teha.

Pelgulinnal on näiteks Wifi kasutamise eeskiri: http://www.pelgulinna.tln.edu.ee/peaveeb/index.php/oppetoolid/wifi-kasutamine

Seoses e-ohutusega oleme koostanud õpilastega koostöös ka üldised käitumissoovitused (mis ripuvad hetkel arvutiklassis seinal). Mingi aeg viime need ka elektrooniliseks. Kuid arvata on, et suurema vidinakasutusega tuleb neid reegleid ka täiendama asuda, seega hetkel pigem tegeleme üldise teavitustööga ja kokkulepete sõlmimisega, et sellest aretada välja just need reeglid, mis meil ka toimivad. Nt. pole mõtet ju luua reeglistikke, millest ei pea kinni ei kolleegid ega ka lapsed ise.

Kuidas reegleid luua: siin on selleks väike inglise keelne õpetus:
https://docs.google.com/document/d/1ExL43WE9srXUD6DYKD35mJZtSOTcA76LbAgtaAILUrg/edit?usp=sharing

Ohutusjuhend Galaxy Tab 10

Kuna meie koolis on kasutuses Galaxy Tab 10, siis oleme loonud ka vastava ohutusjuhendi (lühijuhend).

Pikemalt loe siit:

https://www.emt.ee/files/eshop/files/Kasutusjuhend%20Samsung%20Galaxy%20Tab%202%2010.1%20P5100le_EST

Kuidas osta tahvlit (kooli)?

Erinevate tahvelarvutite plusse ja miinuseid vaagides olen enda jaoks (Birgy Lorenz) teinud kõigepealt selgeks, mida üks ja teine tahvel võimaldab. Kõige koledam on Eestis aga see, et teatud tarkvara eelistamiseks või mitte-eelistamiseks tuuakse väiteid "see oli esimene" või et "ma ei saa muud kasutada kuna meil on teised kõik sellised". Seega kõigepealt tuleks jätta kõrvale usuküsimus, siis aga tuleb saada aru, et erilisus on see, mis on eestlase tugevus. Kui me oleks ainult ühe asjaga ainult turvaliselt oma elus harjunud, siis me sureme lihtsalt välja või maksame kohutavalt peale, et see "üks ja õige" oleks meie õuel.

Toon välja iga tahvelarvuti juures plusse ja miinuseid (mida ma ise enda jaoks oluliseks olen pidanud):

Apple toodang
+suletud süsteem, viiruseid väidetavalt ei ole (st keeruline on ise appe teha ja neid levitada)
+palju inglise keelset tarkvara (tasuta kui tasulist)
+ kui on Mäkk arvutid ka koolis kasutusel, siis ühilduvus on suurepärane
+ kasutajatele saab panna peale piiranguid a la lapselukk
+ paljud Eesti koolid kasutavad, seega õppida on mitmetelt koolidelt
- kallis (pea 50% teistest kallim)
-  eesti keelset tarkvara on vähem, sest arendus on suletud
- vanasti pidi ka krediitkaardi andmed sisse toksima, et tarkvara üldse alla laadida

NB! väidetavalt teatud õpikutootjad ja kirjastajad loovad tarkvara ainult Applele (kuna Apple on tootnud mugavad tööriistad selleks), ma loodan et selline monopoliseeritud rumalus kaob Eestist varsti (lahendusi luuakse ka teistele süsteemidele), sest minumeelest pole igaühel sellist raha, et osta endale 600Eur tahvel, mille eluiga on ca 2-3 aastat ja siis osta veel sama hinna eest õpikuid lisaks ning siis seda 3 aasta pärast uuesti välja vahetada..

NB! Applel on mitut sorti Ipade, nr 1 on kaamerata ja üsna suur ja raske. Alates Ipad 2 on ka kaamera sees, samas mida uuem versioon tahvel seda ilusam on graafika ja seda kergem. On olemas ka Ipad mini, mis on 7 tolline. Väiksemal lapsel võib seda olla mugavam kasutada, samamoodi õuesõppel sobib paremini kasutada 7 tolline seade kui 10 tolli. 

Apple koolis - http://applekoolis.blogspot.com/

Windowsi toodang
+suletud süsteem, viiruseid väidetavalt ei ole (st keeruline on ise appe teha ja neid levitada)
+saab luua administraator kasutaja kui ka piiratud õigustega kasutaja (väga tavaarvuti sarnane)
+on olemas USB ava, seega saab otse juba tuttava pulga seadmesse sisse panna
+ appe on enam kui valida regiooniks kasutajal UK või USA
+ on odavam kui Apple toodang
+kui logid sisse uude seadmesse, siis saad valida, kas tahad kogu installeeritud tarkvara ka sinna - oluline aja kokkuhoid!!!
+kaasa tuleb Microsoft Office tasuta
0 kasutajaid on samamoodi maailmas vähem kui teistel tahvlitel, seega teistelt õppida on võimalus vähem, samas kuna asi näeb välja nagu päris Windowsi arvuti, siis jälle oleks nagu olukord vastupidine
- appe on kolme süsteemi võrdluses kõige vähem
- programmide peale installeerimine ja regiooni vahetamine on tiba ebamugav, oleks palju parem kui ka Eesti regioonis näeks kõiki appe, mis on maailmas nt inglise keeles toodetud. 



Androidi süssteemiga tahvlid
+ on odavaim ja on palju tootjaid, seega valida saab mitmete riistvara pakkujate vahel
+ appe on maa ja ilm ning enamgi veel
+ palju on eesti keelset tarkvara (tänud Eesti arendajatele!!!)
+ iga riistvara tootja on loonud veel enda poolt mõne tarkvaralise lisapaketi, mis laiendab võimalusi
+ on olemas nii 7 kui 10 tolliseid seadmeid, neid mis saavad uuendused otse Googlelt kui neid kes saavad läbi vahendaja nt. Samsung. 
+ lisaseadmega on võimalik ühendada järgi osadel isenditel ka USB mälupulk jt. laiendid
- viiruseoht, seega tuleb peale panna viirusetõrje
- ei saa väga hästi piirata õpilaste ligipääsu "seadetele" ehk tuleb lastega läbi rääkida reeglid ja loota parimat. Uues Android 4.2.2 alates on küll juurde tulnud kasutajate haldus, kuid ka see teine kasutaja omab administraatori ehk installeerimise õigust, seega tegelikkuses ei lahenda see kooli jaoks veel probleemi (vb järgmistes uuendustes).

NB! Soovitan valida uuemaid tahvleid (uuem operatsioonisüsteem), mille hind jääb vahemikku 200-400 EUR, sest siis olete kõige parema tarkvara kasutajad. Samamoodi tuleb uurida välja kuidas töötab teie tahvli ekraan (mõned reageerivad survele, teised toimivad veidi teistmoodi) vahe on sisuliselt selles kui palju ja tugevasti te seda tahvlit silitama peate ja vahel toimib tahvel puutepliiatsiga (mis võib kaduma kergesti minna) paremini.

Parim Androidi arvuti 2013 - http://www.androidauthority.com/best-android-tablets-267136/

Mida te peate aga kindlasti mõtlema on see:
a. kas teie koolivõrk on stabiilne (kiire) sellise tehnika hulga juures (sisse ja välja liikuv interneti kiirus, Wifi seadmed koolis või kui kasutate mobiilset internetti, siis ka seda). Millised on prognoositavad summad uuenduseks ja siis hiljem veelkordseteks uuendusteks (tehnika arv kasvab, aasta tagasi pidime arvestama konverentsil 2-3 seadet inimese kohta, nüüd on see 3+).

b. kas teie pakutav võrguteenus on turvaline kui ka monitooritav. Odavaid asju osta enam ei saa, on vaja keskseadet, infolehte (tsentraalhaldusega) jne.

Soolitusi HITSA poolt koolidele (tehniline): http://www.tiigrihype.ee/sites/default/files/IT%20juhtimine/KoolideIKTtaristu_soovitused.pdf

Kui palju see kõik maksma läheb? Kõik oleneb teie majast ja seina paksusest. Kuulsin, et Tartu Erakool kulutas 12000 eur, meil Pelgulinnas on läinud hetkel tunduvalt vähem. Soovitan siia kaasata eksperte, kes teevad teie majale ja võrgule analüüsi. Meid on aidanud Veljo Haamer Wifi.ee ja on nõus aitama ka teidki veljo.haamer@gmail.com

Võrgujuttu Anto Veldrelt (RIA IT- ja küberseptsalist)
http://opleht.ee/8574-kui-nutt-tuleb-kooli/

Võrgujuttu Pelgulinnast:



c1. Kas teie õpetajad on selleks valmis? Kaasnevad ju kaasaegsusega uued võtted ja metoodikad. Kellelt saab selles osas abi teie koolis (sisulises osas), kellelt väljaspool kooli (koolitused). Kas teie õpetajad on valmis selleks, et tuleb ise luua materjalid, otsida programme jne.

c2. Kas teie õpetajad on valmis kolima PILVE? st enam ei saa hallata infot ja andmeid seadmes endas vaid kogu tehtud töö saadetakse üles internetti. Tahvlites on lihtsalt mälumaht piisavalt nutune, et seal seda hoida oleks lubamatu.  Seega arvatavasti tuleb liituda lisaks veel mingi lisateenusega (Google Drive, SkyDrive, Dropbox vms).

c3. Lisavidinad, mis on vaja soetada õpetaja tööks - Apple korral üleminek VGA (projektoris näitamiseks), või Apple TV (~50-100eur tükk),  Androidi puhul ma arvan on hind umbes sama, Windowsi puhul on olemas HDMI port, seega kui teil on vanad projektorid, siis ikkagi tuleb soetada mingi üleminek.

c4. Vool - kuidas asju laetakse? ja millal? Tahvelarvuti puhul on nimelt oht, et kui lased aku 0% peale, siis pead minema uut akut/seadet ostma (halval juhul).

c5. Turvalisus - kuidas ja kus asju hoitakse? Kuidas koolist neid koju antakse (kui olete selle kokku leppinud)? Mis juhtub siis kui asi rikneb - kes vastutab ja kuidas?

c6. Üldine reeglistik koolis õpilastele tahvlite kasutamiseks "tee tööd töö ajal ja aja juttu jutu ajal". 

c7. Kaaned on ka vajalik osta 20-30EUR tükist, soovitavalt raamatu moodi ja nahast. Ilus oleks ka see kui kaaned on kirjud või tumedad, sest muidu lähevad kaaned kergesti räpaseks (või noh, räpasus paistab kergemini välja).

d. Väiksem mure kuid siiski, kas teie IT tugi on valmis? Tahvelarvutite töötamapanek kogu vajalike programmidega võtab aega; ohutusjuhendi ja kasutusjuhendi väljatöötamine, õpetajate algeline tehniline koolitamine. Tahvelarvutite kasutusreeglistiku loomine (millal laetakse, kes vastutab, kuidas kasutatakse jne). Ja igas veerandis toimuvad korralised hooldustööd (1-2 tundi per arvuti).

Näide: 25 tahvelarvuti ja 200 programmi korral eelseadistusele kuluv aeg:

Android:
9 tundi programmide otsimine
Kiire interneti korral 3 tundi per seade = 25x3 =75 tundi
seadistamine 30min per seade= 25x0,5=12,5 tundi

Apple:
Kasutuses on mingid keskseadistamise võimalused (appide kopeerimine), vajalik on osta lisaseade või tavaline mac arvuti mille kaudu seda teha siis saaks. Täpsemalt tasub uurida eeskäijate Tallinna Reaalkool, Gustav Adolfi Gümnaasium, Tartu Erakool.
Mina olen aru saanud, et nende seadmete haldus on veidi lihtsam, kuid mitte ka ideaalne.
Programmide otsimisele kuluv aeg on umbes sama. 

Windows:
Kuna programme on vähem, siis sellele kuluv aeg on väiksem.
Haldamine käib 1 seade korraga.

Kõik seadmed vajavad kindlasti oma töötajate koolitamist: 2-8 tundi olenevalt inimesest, lisaks veel jätkukoolitusi programmide kasutamises ja seminare, et jagada omavahel kogemusi.

e. Mureks on kurdetud ka, et IT inimesele on mitmes süsteemist olla teadlik üsna suur pähkel. Samas ka meie informaatika õppekava nõuab vähemalt 2 süsteemi tundmist, seega nii või naa on koolis kasutusel vähemalt 2 erinevat asja. Tahvelarvuti puhul on see, et need lahendused on üksteisega hulka enam sarnasemad kui lauaarvutid ning administreerimisvõimalus on samamoodi hulka piiratum. Minumeelest on see üks jama jutt, et samas koolis ei saa olla kasutusel erinev tehnika. Möödanik võiks olla aeg, et kui õpetaja on ühes "Wordi" versioonis tööd tegema õppinud, siis seda versiooni ei tohiks asendada uuema või mõne muu tarkvaraga.   

...................

Kõige olulisem, ärge ajage hetkel veel sassi arvutit ja tahvelarvutit. Erinevad seadmed võimaldavad teha erinevaid asju. Tahvelarvutis on pärisarvuti funktsionaalsus piiratud. Samamoodi ei tööta mitmed (loe enamus) appe ilma internetita kui kasutate tahvelarvutit!!!

Kui me tahame teha tööd, siis valime sellest vastava vahendi, mitte kõigepealt valime vahendi ja siis vaatame, mida sellega teha saab. Tark vanasõna ütleb: See, kellel on haamer, kipub kõike naelteks pidama.

Androidi Appid koolis

Siin on mõningaid näited mida Pelgulinna õpilased ja õpetajad on soovinud ainetunnis kasutada. Kuna palju appe sobib ka erineva aine alla, siis jaotused on üsna meelevaldsed.

Meie põhieesmärk oli kaardistada ära esilagu enam loodusteadus ja matemaatika. Samas ka kunsti on üsna palju välja toodud. Edaspidi tutvustame juba "appe" erinevates postitustes eraldi pikemalt.

See peaks olema teile ideeks kui palju on võimalusi, mitte täielik juhend, kuidas ja mida peaksite välja valima oma kooli jaoks. 

Loodusteaduse eesti keelsed appid

Füüsika ja astronoomia, mõõteriistad

Geograafia ja keskkond

Keemia ja bioloogia, anatoomia


Matemaatika

Kunst, video, esteetika

Muusika

Keel

Hooldus ja muidu vajalik

Algklassidele (NB! enamus algklassi asju on erinevate ainete all)

Sport ja toitumine


Liitreaalsuse appid (uus)

Appe ja programme Windowsi seadmetele (uus)

Tagurpidi klassiruum

Tagurpidi klassiruum (filpperd classroom) toob fookusesse aktiivõppe. Aktiiveõppe tegevused klassiruumis vähendavad loengute arvu. Kui inimene on tegevusse haaratud, siis on ka õpitulemused paremad.

Tagurpidi klassiruumis on õppijad erinevas õppimise etapis. Õppimine on personaalne. Tihti toimub õppimine grupitöös. Kasutatakse uusimaid tehnoloogiaid ning aktiivõppe võtteid.

Aegajalt kasutatakse töövõtet, kus õppida tuleb õpilastel kodus st. näiteks vaadata ära õpetaja antav teoreetiline materjal, mängida läbi mõni mäng või koostada mõni ettekanne. Klassis tegeletakse juba omandatu ülekordamise ja mõtestamisega.

Videoid ei pea olema palju nt. 1-3 videot nädalas olenevalt õppetundide arvust. Sellise kodutöö pikkus ei tohiks olla üle 10 minuti. Keskmine video võiks olla 3-7 minutit pikk. 

Edasi uurimiseks googelda "flipped classroom"

5E ja 6E mudelid

Õppimine on muutumas. ei ole enam võimalik tulla lihtsalt klassi, pidada maha loeng või jaotada kätte ülesanded. Õpilastel kui ka õpetajal hakkab igav.

Kasutegur erinevatest õpimetoodikatest:
Googelda learning pyramid

Kui loengu pidamine ja õpetamine ei anna suuremat kasutegurit, siis tasub mõelda kuidas õpilasi aktiveerida. Iga aktiveeritud tund õpetab peale õppeaine sisu ka suhtlema üksteisega kui ka väärtushinnanguid, eetikat ja üldse inimeseks olemist.

5E mudel:

• Tund algab õpilaste innustamisega - ENGAGE. Selleks võib olla lühivideo, mõni huvitav küsimuse püstitus, eksperiment, millel vastus on esialgu varjatud. Oluline on saada esimese 3-5 minutiga õpilased enda "kätte". Selles etapis võib läbi viia ka eelhindamise.
• Explore ehk uurimise faas on see kui õpilased avastavad ise uut materjali, koostavad esitlusi, plakateid või uurivad kõike, mis on teemakohane. See võib olla grupitöö kui ka üksikettevõtmine.
• Explane ehk selgitamise faas on see kui õpilased esitavad oma leitut teistele õpilastele. Õpetaja vajadusel sekkub ja kommenteerib vajalike lisateadmisi kui ka toob välja, mis on kõige olulisem meelde jätta.
• Elaborate ehk laiendamise faas on igal õpilasel või õpilasgrupil erinev. Vastavalt vajadusele suunab õpetaja osad õpilased uurima teiste gruppide materjale ja lisamaterjale. Tehakse tagasi puudujääk ja innustatakse teistest ette jõudnud õpilasi a. teisi õpetama b. edasi uurima c. uuritud tulemusi ümber lükkama ja selle üle argumenteerima  nt. leidma veel võimalusi, kuidas oma tegevust laiendada
• Evaluate - hindamise faas, võetakse kokku mida saavutati, mis oli kõige olulisem

Googelda 5E model (pildiotsing)

Edasijõudnutele:

Kuid on olemas ka 6E mudel. 6E mudel toetub 5E mudelile, kuid lisatakse juurde veel üks hindamise etapp - vahehindamine. 5E mudel võib olla toimiv mitmete tundide jooksul nt. nädala või kahe nädala projekti jooksul viiakse läbi kõik vajalikud etapid. See on aga pikk aeg. Kui kahe nädala pärast selgub, et õppimine on läinud vales suunas, siis on juba päris palju aega kulutatud. Seepärast 6E mudel loob õpetajale hea võimaluse viia läbi vahehindamine, mis aitab kursil püsida.

Vahehindamine paigutatakse peale Explore ja enne Elaborate faasi. Kui õpilased on oma uuringuga rappa jooksnud, siis õpetaja saab eksinud jälle õigele rajale suunata. Arutelu ja vaidlused on loomulik õppimise osa!

Googelda 6E model (pildiotsing)

Diferentseerimine

Diferentseerimine on Eestis üks keeruline teema. Koolis tihti kui on suur klass, siis õpetaja diferentseerib õpilased 2-3 gruppi järgmiselt: need kes on õppinud, kes on niisama andekad ja need kes ei ole õppinud. Teisisõnu rumalad, lennult haarajad, targad. See aga ei tee au ei õpilastele ega õpetajale.

Õppimata jätmise kui ka teadmatuse vastu head rohtu ei ole välja mõeldud kuskil maailmas. Alati läheb midagi meelest, alati on midagi uut omandada. Et klassis siiski oleks võimalik tegusalt jätkata, siis kasutatakse erinevaid õpistrateegiaid. Üheks nendeks on tagurpidi klassiruum (millest räägime edaspidi) ja teiseks õpilase eripära ja õpistiiliga arvestamine aka diferentseerimine.

Õpilased on enamasti andekad ühes või teises asjas, mõni üksik on andekas mitmel alal korraga. Õpetaja peaks kasutama õpilase andekust ja oskuseid, et tugevdada valdkondi, mis on puudulikud. Samas on meil igaühel erinev mälu ja õppimise harjumused. Tüüpiline klassitund peaks aga vähemalt pöörama tähelepanu viiele õppimisstiilile, kuid mõistma ka.

Millist õpistiili armastad sina?
http://www.edutopia.org/multiple-intelligences-learning-styles-quiz

Eesti keelne test: http://www.syg.edu.ee/~peil/opi_oppima/stiili_test.html

Vaimse võimekuse tüübid Gardneri järgi:

Keeleline ehk lingvistiline intelligentsus

Keeleline ehk lingvistiline intelligentsus väljendub võimes kasutada keelt, st väljendada selgesti oma mõtteid, moodustada lauseid, vallata rikast sõnavara, tunda sõnade tähendust, vallata keele foneetilist külge, saada aru kuulatavast tekstist, jutustada lugusid.

Gardneri arvates head eeldused sel alal võivad ilmneda suhteliselt varasemas rääkima hakkamises, rikkas sõnavaras, keerukate lausete moodustamises, lugemishuvis, juttude ja luuletuste loomises.

Loogilis-matemaatiline intelligentsus

Loogilis-matemaatiline intelligentsus väljendub loogiliste operatsioonide edukas sooritamises, seaduspärasuste leidmises, kiires taipamises, probleemide lahendamises, võimes lahendada matemaatikaülesandeid, samuti huvis seda laadi vaimse tegevuse vastu.

Varem peeti seda kõige olulisemaks, mõnikord ka ainsaks andekuse tunnuseks.

Muusikaline intelligentsus

muusikaline intelligentsus väljendub inimese võimes ära tunda ja jäljendada rütmi, laulda või ümiseda järele meloodiat, luua ise muusikat ja seda esitada, samuti muusikalises kuulmises ja mälus.

Seda on peetud üheks kõige varem avalduvaks intelligentsuse liigiks. (Mõned lapsed hakkavad enne ümisedes meloodiat jäljendama kui esimesi sõnu ütlema).

Gardner on muusikalise intelligentsuse puhul toonud näiteks Yehudi Menuhini, kes võeti kolmeaastaselt viiulikontserdile kaasa. Kuuldu vaimustas teda sedavõrd, et ta nõudis sünnipäevakingiks nii viiulit kui ka viiuliõpetust. Õpinguis oli ta niivõrd edukas, et juba kümneaastaselt sai temast rahvusvaheliselt tuntud muusik.

Ruumiline intelligentsus

Ruumiline intelligentsus ilmneb võimes orienteeruda ruumis ja ruumilistes suhetes, ka ruumilises kujutlusvõimes, kaartidel orienteerumises.

Kehalis-kinesteetiline intelligentsus

Kehalis-kinesteetiline intelligentsus seisneb eriti heas kontrollis oma liigutuste üle, aju ja lihaste kiires koostöös. Siia kuulub ka eriti hea võime tööriistu ja aparaate käsitseda ning üldse osavus käelises tegevuses, mida nõuavad paljud käsitööd.

Enesetunnetamisintelligentsus

Enesetunnetamis - ehk intrapersonaalne intelligentsus väljendub võimes mõista iseennast ja oma tundeid, analüüsida, mõista ja juhtida oma käitumist. Kõige sellega kaasneb ka tavaliselt oskus oma tegevust suunata ja plaanida.

Suhtlemisintelligentsus

Suhtlemis- ehk interpersonaalne intelligentsus seisneb võimes märgata inimeste erinevusi, mõista teisi inimesi, aru saada nende psüühikast, eriti tundmustest ja käitumise motiividest, soovis teistega koostööd teha.

See intelligentsus on ühtlasi seotud inimese empaatiavõimega.

Naturalistlik intelligentsus

Naturalistlik intelligentsus hõlmab inimese võimet eristada elusobjekte (taimi, loomi), tema tundlikkust ning huvi ümbritseva maailma esemete ja nähtuste vastu.

 Allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Multiintelligentsuse_teooria

Loe edasi Eesti keeles  http://www.tark.ee/OPISTIILID-Kuidas-me-opime-ja-opetame-p44.html
 Loe edasi õppimisstiilidest (inglise keeles) http://en.wikipedia.org/wiki/Learning_styles

Oluline teadmine on, et õpilasi ei tohiks jagada mitte nende hetketeadmiste alusel, vaid pigem kuidas nad õpitut parimalt omandavad.

Kuidas tunda ära andekat last: http://www.teaduskool.ut.ee/528

Oma talendi avastamine: http://etalents.mixxt.eu/networks/wiki/index

..........................

Kui õpetaja loob tunnikava, siis peaks see endas sisaldama:

• Õppetunni eesmärk
• Olulised saavutatavad teadmised
• Suur pilt (kuhu saavutatav teadmine paigutub üldises õppekavas)
• Milliseid teadmisi tunni jooksul veel omandatakse (varjatult)

• Hindamine
• Eelhindamine - mida nad juba teavad, mida nad tahavad teada saada, millised on nende eelnevad kogemused
• Vahehindamine - kas me oleme õigel teel?
• Järelhindamine - mis jäi tunnist meelde, millise teadmise võtan kaasa
•  Tegevused
• Tegevused kõikidele õpilastele
• Tegevus õpilasele, kes on teistest jäänud maha (HEV, puudumine vms).
• Tegevus õpilasele, kes on teistest jõudud ette

•  Materjal - kasutatavad vahendid ja materjalid
• Õpistiilidele keskenduvad ülesanded ja nende kirjeldused
• Keeleline võimekus
• Nägemise võimekus
• Heliline võimekus
• Liikumise võimekus
• Käeline võimekus
• Mõni muu võimekus

• Mida õpilased tunni lõpuks peavad suutma demonstreerida - tulemus (vastavalt õpistiilidele)
• Muud märkused: