Diferentseerimine

Diferentseerimine on Eestis üks keeruline teema. Koolis tihti kui on suur klass, siis õpetaja diferentseerib õpilased 2-3 gruppi järgmiselt: need kes on õppinud, kes on niisama andekad ja need kes ei ole õppinud. Teisisõnu rumalad, lennult haarajad, targad. See aga ei tee au ei õpilastele ega õpetajale.

Õppimata jätmise kui ka teadmatuse vastu head rohtu ei ole välja mõeldud kuskil maailmas. Alati läheb midagi meelest, alati on midagi uut omandada. Et klassis siiski oleks võimalik tegusalt jätkata, siis kasutatakse erinevaid õpistrateegiaid. Üheks nendeks on tagurpidi klassiruum (millest räägime edaspidi) ja teiseks õpilase eripära ja õpistiiliga arvestamine aka diferentseerimine.

Õpilased on enamasti andekad ühes või teises asjas, mõni üksik on andekas mitmel alal korraga. Õpetaja peaks kasutama õpilase andekust ja oskuseid, et tugevdada valdkondi, mis on puudulikud. Samas on meil igaühel erinev mälu ja õppimise harjumused. Tüüpiline klassitund peaks aga vähemalt pöörama tähelepanu viiele õppimisstiilile, kuid mõistma ka.

Millist õpistiili armastad sina?
http://www.edutopia.org/multiple-intelligences-learning-styles-quiz

Eesti keelne test: http://www.syg.edu.ee/~peil/opi_oppima/stiili_test.html

Vaimse võimekuse tüübid Gardneri järgi:

Keeleline ehk lingvistiline intelligentsus

Keeleline ehk lingvistiline intelligentsus väljendub võimes kasutada keelt, st väljendada selgesti oma mõtteid, moodustada lauseid, vallata rikast sõnavara, tunda sõnade tähendust, vallata keele foneetilist külge, saada aru kuulatavast tekstist, jutustada lugusid.

Gardneri arvates head eeldused sel alal võivad ilmneda suhteliselt varasemas rääkima hakkamises, rikkas sõnavaras, keerukate lausete moodustamises, lugemishuvis, juttude ja luuletuste loomises.

Loogilis-matemaatiline intelligentsus

Loogilis-matemaatiline intelligentsus väljendub loogiliste operatsioonide edukas sooritamises, seaduspärasuste leidmises, kiires taipamises, probleemide lahendamises, võimes lahendada matemaatikaülesandeid, samuti huvis seda laadi vaimse tegevuse vastu.

Varem peeti seda kõige olulisemaks, mõnikord ka ainsaks andekuse tunnuseks.

Muusikaline intelligentsus

muusikaline intelligentsus väljendub inimese võimes ära tunda ja jäljendada rütmi, laulda või ümiseda järele meloodiat, luua ise muusikat ja seda esitada, samuti muusikalises kuulmises ja mälus.

Seda on peetud üheks kõige varem avalduvaks intelligentsuse liigiks. (Mõned lapsed hakkavad enne ümisedes meloodiat jäljendama kui esimesi sõnu ütlema).

Gardner on muusikalise intelligentsuse puhul toonud näiteks Yehudi Menuhini, kes võeti kolmeaastaselt viiulikontserdile kaasa. Kuuldu vaimustas teda sedavõrd, et ta nõudis sünnipäevakingiks nii viiulit kui ka viiuliõpetust. Õpinguis oli ta niivõrd edukas, et juba kümneaastaselt sai temast rahvusvaheliselt tuntud muusik.

Ruumiline intelligentsus

Ruumiline intelligentsus ilmneb võimes orienteeruda ruumis ja ruumilistes suhetes, ka ruumilises kujutlusvõimes, kaartidel orienteerumises.

Kehalis-kinesteetiline intelligentsus

Kehalis-kinesteetiline intelligentsus seisneb eriti heas kontrollis oma liigutuste üle, aju ja lihaste kiires koostöös. Siia kuulub ka eriti hea võime tööriistu ja aparaate käsitseda ning üldse osavus käelises tegevuses, mida nõuavad paljud käsitööd.

Enesetunnetamisintelligentsus

Enesetunnetamis - ehk intrapersonaalne intelligentsus väljendub võimes mõista iseennast ja oma tundeid, analüüsida, mõista ja juhtida oma käitumist. Kõige sellega kaasneb ka tavaliselt oskus oma tegevust suunata ja plaanida.

Suhtlemisintelligentsus

Suhtlemis- ehk interpersonaalne intelligentsus seisneb võimes märgata inimeste erinevusi, mõista teisi inimesi, aru saada nende psüühikast, eriti tundmustest ja käitumise motiividest, soovis teistega koostööd teha.

See intelligentsus on ühtlasi seotud inimese empaatiavõimega.

Naturalistlik intelligentsus

Naturalistlik intelligentsus hõlmab inimese võimet eristada elusobjekte (taimi, loomi), tema tundlikkust ning huvi ümbritseva maailma esemete ja nähtuste vastu.

 Allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Multiintelligentsuse_teooria

Loe edasi Eesti keeles  http://www.tark.ee/OPISTIILID-Kuidas-me-opime-ja-opetame-p44.html
 Loe edasi õppimisstiilidest (inglise keeles) http://en.wikipedia.org/wiki/Learning_styles

Oluline teadmine on, et õpilasi ei tohiks jagada mitte nende hetketeadmiste alusel, vaid pigem kuidas nad õpitut parimalt omandavad.

Kuidas tunda ära andekat last: http://www.teaduskool.ut.ee/528

Oma talendi avastamine: http://etalents.mixxt.eu/networks/wiki/index

..........................

Kui õpetaja loob tunnikava, siis peaks see endas sisaldama:

• Õppetunni eesmärk
• Olulised saavutatavad teadmised
• Suur pilt (kuhu saavutatav teadmine paigutub üldises õppekavas)
• Milliseid teadmisi tunni jooksul veel omandatakse (varjatult)

• Hindamine
• Eelhindamine - mida nad juba teavad, mida nad tahavad teada saada, millised on nende eelnevad kogemused
• Vahehindamine - kas me oleme õigel teel?
• Järelhindamine - mis jäi tunnist meelde, millise teadmise võtan kaasa
•  Tegevused
• Tegevused kõikidele õpilastele
• Tegevus õpilasele, kes on teistest jäänud maha (HEV, puudumine vms).
• Tegevus õpilasele, kes on teistest jõudud ette

•  Materjal - kasutatavad vahendid ja materjalid
• Õpistiilidele keskenduvad ülesanded ja nende kirjeldused
• Keeleline võimekus
• Nägemise võimekus
• Heliline võimekus
• Liikumise võimekus
• Käeline võimekus
• Mõni muu võimekus

• Mida õpilased tunni lõpuks peavad suutma demonstreerida - tulemus (vastavalt õpistiilidele)
• Muud märkused: