Mis on muutunud tahvlimajandusega PGs nende kahe aasta jooksul, väike uuendus.
Keskne haldus: probleemne
Pole ikka leidnud head lahendust, kuidas äppe hallata keskselt. Kõik lahendused, mis pakutavad ei ole piisavad, et nendele oma aega raisata. Nö. kondiauru kasutegur on ikka veel parem. Kui õpilased ja õpetajad ise äppe otsivad ja installeerivad, siis kasvab nende tahvlikasutuse harjumus ja teadlikkus.
2015 sügisel resettisime kõik tahvlid, sest need kippusid jääma liiga aeglaseks (palju appe, palju ajalugu jne.). Seega õpetajad tegid asjad puhtaks ja lõid loetelud ja süsteemid uuesti, mida kasutatakse.
AppLock maha - AppLock app on tore asi, kui asju ei oska kasutada. Sellest saab minna mööda kui oled piisavalt oskuslik. Samas hakkab see oskamatute tööd tahvlis segama, hüppab ette siis kui tal selleks asja ei ole. Praegu oleme otsustanud, et proovime ilma paroolimajanduseta, et kui hakkavad jamad toimuma, siis mõtleme asja üle edasi. Õpetajad ise seletavad tunnis lastele ära, et kooli seade on kooli seade ja kes tahab midagi lisaks peale panna, siis kasutab selleks enda oma nutikat. BYOD osakaal koolis on kasvanud pea 98-99%
Laadimine ja jagamine
Üldiselt on kujunenud harjumuseks, et kui seade on 20% peal, siis pannakse saba taha. Kui keegi unustab, siis tuletatakse järgmise kasutaja poolt seda meelde. Kord nädalas vaadatakse kõik tahvlid üle, et kas kõik sujub.
Jagamiseks on avatud Google Calender, milles on kirjas kes mis ajal kasutab. Digipöörde projektist on jäänud tunniplaani nutitunnid, kus 1.-3. ja edasi klassidele on määratud kindel aeg, millal on tahvlid ette reserveeritud. Toimib!
Tahvlid on jäänud moraalselt vanaks - uued appid enam ei avane ja palju on hakatud kasutama ka laste enda asju. Mis on ühelt polt tore. Samamoodi kui otsisime taga õpetajaid algklassides, kellel pole veel oma enda tahvelarvutit muretsetud, siis oli see keeruline. Leidsime ühe inimese:) See puudus saab lahendatud lähiajal. Samuti on terve kooli peale vist 1-2 õpetajat, kellel pole nutitelefoni, aga võib olla ma eksin.. et neid enam polegi, kellel "nuppudega telefon".
Huvi kasv ja muu tehnika
Huvi on kasvanud vanemates klassides nutitehnika kasutamise vastu. Võitsime ka Tallinnas Digimõtte konkursi Põhja-Tallinna Nutitsirkuse projektiga koostöös Ehte Humanitaargümnaasiumiga. nutitsirkus.blogspot.com
Ehk siis muretseme juurde 26 Samsung Tab A seeria tahvlit - tingimused olid miinimum 2 giga mälu ja Lollipop süsteemina. Tegelikkuses oleks tahtnud 7" aga neid ei pakutud enam, võtsime siis 10 tollised. Ringi liigutamiseks kasutame nagu vanasti kas sülearvuti kotte või projektori kotte.
Tahvlid lähevad enam kasutusse 4.-6. klassi töös, sest seal on meil nii aineõpetajad kui klassiõpetajad ühise rindena tegutsemas. Alates 7. klass oleme keskendunud BYOD ja koolis sülearvutite komplektide arendamise peale - pea iga aine grupil on oma 4-6 sülearvutit ja lisaks on veel laenutada 8 kantseleist.
Pakkusime tahvleid kasutusse ka ülemises otsas (et oleks varuks kui kellelgi pole), aga juhtus nii nagu arvasime, lapsed ütlesid, et kooli asjad on küll toredad, aga nad tahavad kasutada pigem enda omasid:) ehk siis kaob ära ka see mure, et "mul on katki" "mälu täis" jne. Näitad eemalt kooli tahvlit ja kõik mured saavad lahendatud.
Uudiseid ka SMART tahvlite rindelt, neid meie koolis enam ei ole. Kinkisime ära naaberkoolile, kes leiab neist enam rõõmu. Ehk üha enam oleme selle vastu, et kooli surutakse mingi tehnika, mis neile ei ole vajalik või ei leia kasutust.
WiFi
Siin oleme ka teinud väikese arenduse.
a. olemasoleva võrgu oleme ringi lasknud seadistada, et kiirused vabas võrgus on langenud (per kasutaja). See võimaldab samaaegselt olla ühenduses enamatel õpilastel kui varem. Samuti ühendasime "lease" aega - et kui ei kasuta, siis süsteemselt visatakse välja. Panime ka piirangud peale õhtusele WiFi kasutusele sest kooli ümbruses olid hakkanud tekkima "olesklejate pesad", kes tegid ka pahandust. Kuna õpilaste arv koolis on 900+ siis tipptunnil hakkasid olema suuremad ummikud. Samuti oleme tänulikud õpilastele, kes oma enda m-netti kasutavad.
b. ja siis võtsime kasutusele Hot-spot süsteemi, kus koolis on 4 seadet, mida kasutatakse suurema hulga tehnika netti lubamisel. Testisime erinevaid seadmeid ja valituks osutus: Mikrotik mAP 2n
http://routerboard.com/RBmAP2n Hind on umbes 40 eurot.
Asi on parooli all, pannakse vahele klassis lauaarvutile (et viimane jääks netti ja me ei vajaks eraldi kaablit wifi jaoks). Seade liigub kaasas tahvelarvuti ja sülearvuti komplektidega ja on ka statsionaarne arvutiklassis. See võimaldab meil kooli asjadele tunnitööks pakkuda stabiilset netti otse koolivõrgust ilma piiranguteta.
Sellised hotspot lahendused on kasutusel ka teistes koolides, et mõneti nagu ajas tagasi minek. Samas kui kool ei suuda pakkuda 1500 lapse seadmele ligipääsu samaaegselt, siis on see parem lahendus kui mittemidagi. Variant minna tagasi ja piirata õpilastel vaba ligipääsu kooli võrgule ei ole ju enam lahendus:)
Mis veel põnevat - Digipöörde tulemused aasta hiljem.
a. Materjalid: Loodud projektiveeb õppematerjalidega on kasutuses vähestel, inimestele meeldib kasutada ikkagi neid ajsu mis neil on juba varem harjumuseks olnud (oma mälupulk, oma lingikogu jne). Samas mõned on endas avastanud selle, et võib kasutada ka Weeblyt. Palju on juurde tulnud PK osas õpetajate gruppide blogisid, et nüüd on need olemas enamusel ainetel ja õpetajatel, kes soovivad oma tegemisi maailmale avada.
Loginid eri keskkondadesse on keskselt olemas, aga oleme otsustanud, et metsavennavõitluses turvalisuse nimel on parem harida iga last ja õpetajate nende enda valitud keskkonnas, kui keskselt. Ehk siis igaüks kasutab seda, mida ta tahab ja on selle valiku turvalisusega kursis. Pluss on see, et ei ole võimalik meid maha täiesti häkkida, sest iga asi on eri kohas ja eri kasutaja vastutada. Kesksete lahenduste miinuseks on see, et kukub üks asi on terve kooli digitaalne "mina" pikali. Halduse osas on muidugi keeruline, sest keskselt ühe laua taha tulevad kokku eri seadmed, eri keskkonnad. aga see on juba IT mure ja omavaheline rõõm ajsu selgeks rääkida ja üksteiselt õppida. Enamasti nagunii on kõikidel mingi Google konto olemas, mida siis kasutada. Erilisus ruulib!
b. Välised tegijad (mitte alati nutt): Kuigi mina isiklikult ei ole Avita fänn, siis osaliselt on ikkagi ka nende pakutud lahendused kooli ilmunud. Kui inimesed on rahul, siis oleks patt ka ise mitte rahul olla. Samas palju tööd tehakse selle nimel, et võtame kasutusse need asjad, mis on vajalikud nt. Avita puhul on loobutud töövihikutest, õpikud on aga olemas ja õpetajal siis teatud ainetes see "pulk". Mulle isiklikult meeldis see mida opik.ee teeb, et nendest kuuleme kindlasti edaspidigi. Teine asi mis on meil matemaatikas pilootimisel on EdFox, arvutis-algõpetuses ja füüsikas/matemaatikas Raspberry Pid ja algõpetuses Lego WeDo-d. Arendame seda suunda edasi, et tavaaineklassi tuleks enam juurde kaasavat tehnikat, andureid, programmeerimisvidinaid.
c. Mida andis digipööre? Muutused tulid üldsegi teises vallas - kaasamises. Inimesed otsustavad ise, soovivad koolitusi, tahavad oma aines hakata erinevaid asju kasutama lisaks nutitehnikale. On loovad. Soovivad oma asju teistele näidata. Nt. Petri Asperk ja Heidi Tark on saanud Tallinna innovaatikakonkurssidel oktoobris tunnustatud ja ka muidu (Hitsa tegemised, etwinning jt).
Näitamise osas külastab meid aastas 50-70 kollektiivi, kellele teeme ekskursioone. Kogume siia kaardile erinevaid maid, kes meid külastanud on.
https://www.google.com/maps/d/edit?mid=zjptDRvYsxic.ki9zXiZEMt-k
Sisulises osas on muutused toimunud kujundava hindamise ja enesehindamise arendamises, üldõpetuse põhimõtete arvestamises (lõimingupäevad). Erinevad töögrupid, erinevad vahendid ja võimalused, erinevad tegevused. Palju säravaid silmi, uusi mõtteid. Digi toetab, aga ei ole eesmärk. Digi on normaalne igapäeva osa.
Digipöörde päev Pelgulinnas teistele koolide õpetajatele. Õpetajateks 4c
https://www.flickr.com/photos/124157683@N03/sets/72157658013355679/
Interneti ohutuse osas on samuti toimunud muutused. Esiteks on meil gümnaasiumile toetav e-kursus. E-kursus on ka õpetajatele. Õpetajal on samas üsna keeruline kuna ta ei ole e-õpet alati varem kogenud, aga enamus klassijuhatajaid said kenasti hakkama Moodledamisega. Neljast ülesanded suutsid enamus ära teha, aga siis iga ülesandega kukkus järgmised 25% ära. Teave aga, et see on õpetaja töö osa on aga enamuses juurdunud.
Kuna meil on aga kokku kutsutud "interneti ohutuse juhtumite lahendamise komisjon" kuhu kuulub klassijuhataja, lapsevanem, vajadusel psühholoog ja IT juht. Vajadusel kaasatakse ka teisi eksperte. Asju märgatakse enam, õpetajad lahendavad asju ka ise ära oma tunni raames - õpetame lapsi, õpetame elu! Ehk ka meie meeelst on interneti ohutuse alane käitumine elu üks osa, mitte midagi eraldiseisvat. Vahepeal kaasame veebikonstaableid, kohalikku konstaablit. Aga eks tegijal juhtub alati!
Keskne haldus: probleemne
Pole ikka leidnud head lahendust, kuidas äppe hallata keskselt. Kõik lahendused, mis pakutavad ei ole piisavad, et nendele oma aega raisata. Nö. kondiauru kasutegur on ikka veel parem. Kui õpilased ja õpetajad ise äppe otsivad ja installeerivad, siis kasvab nende tahvlikasutuse harjumus ja teadlikkus.
2015 sügisel resettisime kõik tahvlid, sest need kippusid jääma liiga aeglaseks (palju appe, palju ajalugu jne.). Seega õpetajad tegid asjad puhtaks ja lõid loetelud ja süsteemid uuesti, mida kasutatakse.
AppLock maha - AppLock app on tore asi, kui asju ei oska kasutada. Sellest saab minna mööda kui oled piisavalt oskuslik. Samas hakkab see oskamatute tööd tahvlis segama, hüppab ette siis kui tal selleks asja ei ole. Praegu oleme otsustanud, et proovime ilma paroolimajanduseta, et kui hakkavad jamad toimuma, siis mõtleme asja üle edasi. Õpetajad ise seletavad tunnis lastele ära, et kooli seade on kooli seade ja kes tahab midagi lisaks peale panna, siis kasutab selleks enda oma nutikat. BYOD osakaal koolis on kasvanud pea 98-99%
Laadimine ja jagamine
Üldiselt on kujunenud harjumuseks, et kui seade on 20% peal, siis pannakse saba taha. Kui keegi unustab, siis tuletatakse järgmise kasutaja poolt seda meelde. Kord nädalas vaadatakse kõik tahvlid üle, et kas kõik sujub.
Jagamiseks on avatud Google Calender, milles on kirjas kes mis ajal kasutab. Digipöörde projektist on jäänud tunniplaani nutitunnid, kus 1.-3. ja edasi klassidele on määratud kindel aeg, millal on tahvlid ette reserveeritud. Toimib!
Tahvlid on jäänud moraalselt vanaks - uued appid enam ei avane ja palju on hakatud kasutama ka laste enda asju. Mis on ühelt polt tore. Samamoodi kui otsisime taga õpetajaid algklassides, kellel pole veel oma enda tahvelarvutit muretsetud, siis oli see keeruline. Leidsime ühe inimese:) See puudus saab lahendatud lähiajal. Samuti on terve kooli peale vist 1-2 õpetajat, kellel pole nutitelefoni, aga võib olla ma eksin.. et neid enam polegi, kellel "nuppudega telefon".
Huvi kasv ja muu tehnika
Huvi on kasvanud vanemates klassides nutitehnika kasutamise vastu. Võitsime ka Tallinnas Digimõtte konkursi Põhja-Tallinna Nutitsirkuse projektiga koostöös Ehte Humanitaargümnaasiumiga. nutitsirkus.blogspot.com
Ehk siis muretseme juurde 26 Samsung Tab A seeria tahvlit - tingimused olid miinimum 2 giga mälu ja Lollipop süsteemina. Tegelikkuses oleks tahtnud 7" aga neid ei pakutud enam, võtsime siis 10 tollised. Ringi liigutamiseks kasutame nagu vanasti kas sülearvuti kotte või projektori kotte.
Tahvlid lähevad enam kasutusse 4.-6. klassi töös, sest seal on meil nii aineõpetajad kui klassiõpetajad ühise rindena tegutsemas. Alates 7. klass oleme keskendunud BYOD ja koolis sülearvutite komplektide arendamise peale - pea iga aine grupil on oma 4-6 sülearvutit ja lisaks on veel laenutada 8 kantseleist.
Pakkusime tahvleid kasutusse ka ülemises otsas (et oleks varuks kui kellelgi pole), aga juhtus nii nagu arvasime, lapsed ütlesid, et kooli asjad on küll toredad, aga nad tahavad kasutada pigem enda omasid:) ehk siis kaob ära ka see mure, et "mul on katki" "mälu täis" jne. Näitad eemalt kooli tahvlit ja kõik mured saavad lahendatud.
Uudiseid ka SMART tahvlite rindelt, neid meie koolis enam ei ole. Kinkisime ära naaberkoolile, kes leiab neist enam rõõmu. Ehk üha enam oleme selle vastu, et kooli surutakse mingi tehnika, mis neile ei ole vajalik või ei leia kasutust.
WiFi
Siin oleme ka teinud väikese arenduse.
a. olemasoleva võrgu oleme ringi lasknud seadistada, et kiirused vabas võrgus on langenud (per kasutaja). See võimaldab samaaegselt olla ühenduses enamatel õpilastel kui varem. Samuti ühendasime "lease" aega - et kui ei kasuta, siis süsteemselt visatakse välja. Panime ka piirangud peale õhtusele WiFi kasutusele sest kooli ümbruses olid hakkanud tekkima "olesklejate pesad", kes tegid ka pahandust. Kuna õpilaste arv koolis on 900+ siis tipptunnil hakkasid olema suuremad ummikud. Samuti oleme tänulikud õpilastele, kes oma enda m-netti kasutavad.
b. ja siis võtsime kasutusele Hot-spot süsteemi, kus koolis on 4 seadet, mida kasutatakse suurema hulga tehnika netti lubamisel. Testisime erinevaid seadmeid ja valituks osutus: Mikrotik mAP 2n
http://routerboard.com/RBmAP2n Hind on umbes 40 eurot.
Asi on parooli all, pannakse vahele klassis lauaarvutile (et viimane jääks netti ja me ei vajaks eraldi kaablit wifi jaoks). Seade liigub kaasas tahvelarvuti ja sülearvuti komplektidega ja on ka statsionaarne arvutiklassis. See võimaldab meil kooli asjadele tunnitööks pakkuda stabiilset netti otse koolivõrgust ilma piiranguteta.
Sellised hotspot lahendused on kasutusel ka teistes koolides, et mõneti nagu ajas tagasi minek. Samas kui kool ei suuda pakkuda 1500 lapse seadmele ligipääsu samaaegselt, siis on see parem lahendus kui mittemidagi. Variant minna tagasi ja piirata õpilastel vaba ligipääsu kooli võrgule ei ole ju enam lahendus:)
Mis veel põnevat - Digipöörde tulemused aasta hiljem.
a. Materjalid: Loodud projektiveeb õppematerjalidega on kasutuses vähestel, inimestele meeldib kasutada ikkagi neid ajsu mis neil on juba varem harjumuseks olnud (oma mälupulk, oma lingikogu jne). Samas mõned on endas avastanud selle, et võib kasutada ka Weeblyt. Palju on juurde tulnud PK osas õpetajate gruppide blogisid, et nüüd on need olemas enamusel ainetel ja õpetajatel, kes soovivad oma tegemisi maailmale avada.
Loginid eri keskkondadesse on keskselt olemas, aga oleme otsustanud, et metsavennavõitluses turvalisuse nimel on parem harida iga last ja õpetajate nende enda valitud keskkonnas, kui keskselt. Ehk siis igaüks kasutab seda, mida ta tahab ja on selle valiku turvalisusega kursis. Pluss on see, et ei ole võimalik meid maha täiesti häkkida, sest iga asi on eri kohas ja eri kasutaja vastutada. Kesksete lahenduste miinuseks on see, et kukub üks asi on terve kooli digitaalne "mina" pikali. Halduse osas on muidugi keeruline, sest keskselt ühe laua taha tulevad kokku eri seadmed, eri keskkonnad. aga see on juba IT mure ja omavaheline rõõm ajsu selgeks rääkida ja üksteiselt õppida. Enamasti nagunii on kõikidel mingi Google konto olemas, mida siis kasutada. Erilisus ruulib!
b. Välised tegijad (mitte alati nutt): Kuigi mina isiklikult ei ole Avita fänn, siis osaliselt on ikkagi ka nende pakutud lahendused kooli ilmunud. Kui inimesed on rahul, siis oleks patt ka ise mitte rahul olla. Samas palju tööd tehakse selle nimel, et võtame kasutusse need asjad, mis on vajalikud nt. Avita puhul on loobutud töövihikutest, õpikud on aga olemas ja õpetajal siis teatud ainetes see "pulk". Mulle isiklikult meeldis see mida opik.ee teeb, et nendest kuuleme kindlasti edaspidigi. Teine asi mis on meil matemaatikas pilootimisel on EdFox, arvutis-algõpetuses ja füüsikas/matemaatikas Raspberry Pid ja algõpetuses Lego WeDo-d. Arendame seda suunda edasi, et tavaaineklassi tuleks enam juurde kaasavat tehnikat, andureid, programmeerimisvidinaid.
c. Mida andis digipööre? Muutused tulid üldsegi teises vallas - kaasamises. Inimesed otsustavad ise, soovivad koolitusi, tahavad oma aines hakata erinevaid asju kasutama lisaks nutitehnikale. On loovad. Soovivad oma asju teistele näidata. Nt. Petri Asperk ja Heidi Tark on saanud Tallinna innovaatikakonkurssidel oktoobris tunnustatud ja ka muidu (Hitsa tegemised, etwinning jt).
Näitamise osas külastab meid aastas 50-70 kollektiivi, kellele teeme ekskursioone. Kogume siia kaardile erinevaid maid, kes meid külastanud on.
https://www.google.com/maps/d/edit?mid=zjptDRvYsxic.ki9zXiZEMt-k
Sisulises osas on muutused toimunud kujundava hindamise ja enesehindamise arendamises, üldõpetuse põhimõtete arvestamises (lõimingupäevad). Erinevad töögrupid, erinevad vahendid ja võimalused, erinevad tegevused. Palju säravaid silmi, uusi mõtteid. Digi toetab, aga ei ole eesmärk. Digi on normaalne igapäeva osa.
Digipöörde päev Pelgulinnas teistele koolide õpetajatele. Õpetajateks 4c
https://www.flickr.com/photos/124157683@N03/sets/72157658013355679/
Interneti ohutuse osas on samuti toimunud muutused. Esiteks on meil gümnaasiumile toetav e-kursus. E-kursus on ka õpetajatele. Õpetajal on samas üsna keeruline kuna ta ei ole e-õpet alati varem kogenud, aga enamus klassijuhatajaid said kenasti hakkama Moodledamisega. Neljast ülesanded suutsid enamus ära teha, aga siis iga ülesandega kukkus järgmised 25% ära. Teave aga, et see on õpetaja töö osa on aga enamuses juurdunud.
Kuna meil on aga kokku kutsutud "interneti ohutuse juhtumite lahendamise komisjon" kuhu kuulub klassijuhataja, lapsevanem, vajadusel psühholoog ja IT juht. Vajadusel kaasatakse ka teisi eksperte. Asju märgatakse enam, õpetajad lahendavad asju ka ise ära oma tunni raames - õpetame lapsi, õpetame elu! Ehk ka meie meeelst on interneti ohutuse alane käitumine elu üks osa, mitte midagi eraldiseisvat. Vahepeal kaasame veebikonstaableid, kohalikku konstaablit. Aga eks tegijal juhtub alati!
