Igale eesmärgile oma töövahend

Tahvelarvutid, mobiiltelefonid, lauaarvutid, sülearvutid, maakaardid, raamatud, gloobused, mikroskoobid jne. Kõiki vahendeid saab kasutada hariduslikult. Samas mõni vahend sobib paremini üheks tegevuseks ja teine teiseks.

Olulised märksõnad:

• oluline on infole ligipääs
• info võib olla nii digitaalsel kui ka traditsioonilisel kujul (paberil, seinal, plakatil, raamatus jne)
• grupis tehtud tööd ja avastused on jagatud rõõm ning jäävad paremini meelde
• igal lapsel ei pea olema vidinat näpus kogu aeg. 

Lauaarvuti plussid ja miinused:

+

enamasti üsna võimas (arvutuslikku ressurssi on enam)

enamasti ühendatud lokaalsesse võrku/internetti kaabliga (seega ühendus on kiirem ja stabiilsem)

süsteemihaldaja annab õigused - mida saab või ei saa avada/installida

enamasti sisaldab palju erinevat tarkvara ja teha saab kõike, mida unistad

-

enamasti leiame neid kas arvutiklassist või õpetaja laualt 

õpetaja laual olevasse arvutisse enamasti õpilasi ei lasta (õiguste ja turvalisuse küsimus)

võtavad üsna palju ruumi

teisaldada on keeruline

vajavad vähemalt 2 vooluauku või enam (arvuti, monitor, kõlarid/projektor)

Lauaarvutit kasutatakse koolis enamasti suuremamahuliste ja oluliste tööde tegemiseks, milles enamasti kasutatakse arvutit iga tund - uurimistööd, arvutitunnid, erikursused informaatikas. Samas tulevikus võib juhtuda ka see, et hakatakse tegema e-eksameid, siis ei kujuta väga ette, et selles saaks loota näiteks tahvelarvutile. 

Sülearvuti plussid ja miinused:

+

palju on sarnast lauaarvutile - võimas, saab teha kõike

on mobiilne (saab võtta erinevatesse ruumidesse kaasa)

kui aku on hea siis peab vastu mitu tundi

töötab WiFi pealt

-

kui aku on halb, siis peab olema ühendatud vooluvõrku

enamasti neid ei ole piisavalt, et jaguks kõikidele (olenedes koolist)

Kindlasti on teemaks ka hind, hoiustamine, kiiresti vananemine, võib olla raske

Sülearvutit kasutatakse enamasti siis kui on vaja ajutiselt mõnel tunnil vaja tehnikat kasutada. Mobiilsed arvutiklassid võiks olla olemas igal koolil, sest siis saab seda kasutada vastavalt vajadusele, mitte ei pea selleks kuhugi minema. Sülearvuti annab suuremad võimalused õppetööks kui näiteks tahvelarvuti. Tihti kasutatakse sülearvuteid grupitöös. 

Tahvelarvuti plussid ja miinused:

+

kerge, mugav, piisavalt suure ekraaniga 

mugav kaasas kanda

ühendub Wifi ja 3G/4G

aku peab vastu 8-9 tundi tegevuses

enamasti soetatakse kooli piisavalt, et saaks kasutada vähemalt 2-3 õpilase peale

hea lihtne vahend pildistamiseks, info taasesitamiseks
isikliku seadme puhul saab sinna tekitada õppimise portfoolio

-

saab teha limiteeritult asju (mobiilse seadme appid)

võib olla kontrollimatu vahend internetis (kiusamise võimalus)

olenevalt seadmest on probleem ka süsteemi haldamisega (kas saab installeerimist ja seadete muutmist piirata)

Olenevalt seadmest kiirus, kvaliteet jms
teatav tarkvara ei tööta, mis töötaks näiteks sülearvutis
kui ei ole "isiklik" seade, siis on keeruline loota, et midagi salvestatust tahvlis jälg alles jääb
ilma kaanteta võib üsna kergesti rikneda, samamoodi vahetatakse enamasti 2-3 aasta tagant tehnika välja uue vastu, see on aga kallis lõbu

Enamasti kasutatakse sama moodi kui sülearvuteid - õpetaja "laenutab" tehnika selleks ajaks kui tal vaja seda kasutada on. enamasti on igal lapsel 1 seade või 2-3 lapse peale, siis kõik näevad, mis toimub. Teine versioon on see kui igal lapsel ongi isiklik seade, siis on see üsna mugav lahendus, mida saab kasutada erinevate tööde tegemiseks, hoidmiseks, taasesitamiseks. Kuna aga raha ei ole haridusvaldkonnas, et sellist asja ellu viia, siis oleneb suuresti asi vanema rahakotist.

Mobiiltelefoni plussid ja miinused:

+

üsna palju sarnast tahvelarvutiga

väike kerge mugav kaasas kanda ja kasutada kus iganes

on enamasti õpilasel olemas, seega saab kasutada BYOD

-

ekraan on väike

aku ei pea piisavalt

olenevalt mudelist tarkvaralised lahendused (ei mahuta ära programme, isikliku seadme kasutusest tulenevad piirangud)
teatav tarkvara ei tööta, mis töötaks näiteks sülearvutis
-vananeb üsna kiiresti (1-2 aastat, vahel 3-4)

Enamasti on see õpilasel/õpetajal isiklik. Koolis võiks olla mõned, mida saavad õpetajad tundma õppida. 

Isiklik seade vs kooli seade:

Isiklik seade koolis kaasas:

• igaühel enda oma - individuaalne kasutus, kasutatakse ka peale "kooli"
• kool ei pea ise muretsema (puudub rahaline kulu)
• erinevad seadmed (nii pluss kui miinus)
• miinuseks on see, et igaühel pole seda seadet (tuleb teha grupitööd ja jagada, igaüks ei soovi oma asju jagada)
• miinuseks on tarkvara puudumine (tuleb ette teatada, mida vajatakse), ja pole kindel, kas see töötab kunas vaja

Kooli oma seaded:

• kooli seade, kooli reeglid - saab nõuda vastutust ja hariduslikul eesmärgil kasutamist
• õpetaja saab laenata koju, et õppida
• keegi peab keskselt haldama (metsikud töötunnid)
• miinuseks  - koolil pole piisavalt ressurssi, et kõikidele osta

.......................................

Lõplik soovitus:

kasutage kõike mida saate, kui see annab teie tunnile midagi juurde. Interneti ja tehnika piiramine ainult õpilaste üle kontrolli saavutamise eesmärgiga ei ole ju tegelikult põhjus. 

Siin on aga mõned klõpsud toredast Bioloogia-Geograafia tunnist õpetaja Margit Antsmäega, kus kasutatakse sülearvuteid rühmatöös, ei puudu ka mobiiltelefonid ja muu vajalik vara.