Erinevate tahvelarvutite plusse ja miinuseid vaagides olen enda jaoks (Birgy Lorenz) teinud kõigepealt selgeks, mida üks ja teine tahvel võimaldab. Kõige koledam on Eestis aga see, et teatud tarkvara eelistamiseks või mitte-eelistamiseks tuuakse väiteid "see oli esimene" või et "ma ei saa muud kasutada kuna meil on teised kõik sellised". Seega kõigepealt tuleks jätta kõrvale usuküsimus, siis aga tuleb saada aru, et erilisus on see, mis on eestlase tugevus. Kui me oleks ainult ühe asjaga ainult turvaliselt oma elus harjunud, siis me sureme lihtsalt välja või maksame kohutavalt peale, et see "üks ja õige" oleks meie õuel.
Toon välja iga tahvelarvuti juures plusse ja miinuseid (mida ma ise enda jaoks oluliseks olen pidanud):
Apple toodang
+suletud süsteem, viiruseid väidetavalt ei ole (st keeruline on ise appe teha ja neid levitada)
+palju inglise keelset tarkvara (tasuta kui tasulist)
+ kui on Mäkk arvutid ka koolis kasutusel, siis ühilduvus on suurepärane
+ kasutajatele saab panna peale piiranguid a la lapselukk
+ paljud Eesti koolid kasutavad, seega õppida on mitmetelt koolidelt
- kallis (pea 50% teistest kallim)
- eesti keelset tarkvara on vähem, sest arendus on suletud
- vanasti pidi ka krediitkaardi andmed sisse toksima, et tarkvara üldse alla laadida
NB! väidetavalt teatud õpikutootjad ja kirjastajad loovad tarkvara ainult Applele (kuna Apple on tootnud mugavad tööriistad selleks), ma loodan et selline monopoliseeritud rumalus kaob Eestist varsti (lahendusi luuakse ka teistele süsteemidele), sest minumeelest pole igaühel sellist raha, et osta endale 600Eur tahvel, mille eluiga on ca 2-3 aastat ja siis osta veel sama hinna eest õpikuid lisaks ning siis seda 3 aasta pärast uuesti välja vahetada..
NB! Applel on mitut sorti Ipade, nr 1 on kaamerata ja üsna suur ja raske. Alates Ipad 2 on ka kaamera sees, samas mida uuem versioon tahvel seda ilusam on graafika ja seda kergem. On olemas ka Ipad mini, mis on 7 tolline. Väiksemal lapsel võib seda olla mugavam kasutada, samamoodi õuesõppel sobib paremini kasutada 7 tolline seade kui 10 tolli.
Apple koolis - http://applekoolis.blogspot.com/
Windowsi toodang
+suletud süsteem, viiruseid väidetavalt ei ole (st keeruline on ise appe teha ja neid levitada)
+saab luua administraator kasutaja kui ka piiratud õigustega kasutaja (väga tavaarvuti sarnane)
+on olemas USB ava, seega saab otse juba tuttava pulga seadmesse sisse panna
+ appe on enam kui valida regiooniks kasutajal UK või USA
+ on odavam kui Apple toodang
+kui logid sisse uude seadmesse, siis saad valida, kas tahad kogu installeeritud tarkvara ka sinna - oluline aja kokkuhoid!!!
+kaasa tuleb Microsoft Office tasuta
0 kasutajaid on samamoodi maailmas vähem kui teistel tahvlitel, seega teistelt õppida on võimalus vähem, samas kuna asi näeb välja nagu päris Windowsi arvuti, siis jälle oleks nagu olukord vastupidine
- appe on kolme süsteemi võrdluses kõige vähem
- programmide peale installeerimine ja regiooni vahetamine on tiba ebamugav, oleks palju parem kui ka Eesti regioonis näeks kõiki appe, mis on maailmas nt inglise keeles toodetud.
Androidi süssteemiga tahvlid
+ on odavaim ja on palju tootjaid, seega valida saab mitmete riistvara pakkujate vahel
+ appe on maa ja ilm ning enamgi veel
+ palju on eesti keelset tarkvara (tänud Eesti arendajatele!!!)
+ iga riistvara tootja on loonud veel enda poolt mõne tarkvaralise lisapaketi, mis laiendab võimalusi
+ on olemas nii 7 kui 10 tolliseid seadmeid, neid mis saavad uuendused otse Googlelt kui neid kes saavad läbi vahendaja nt. Samsung.
+ lisaseadmega on võimalik ühendada järgi osadel isenditel ka USB mälupulk jt. laiendid
- viiruseoht, seega tuleb peale panna viirusetõrje
- ei saa väga hästi piirata õpilaste ligipääsu "seadetele" ehk tuleb lastega läbi rääkida reeglid ja loota parimat. Uues Android 4.2.2 alates on küll juurde tulnud kasutajate haldus, kuid ka see teine kasutaja omab administraatori ehk installeerimise õigust, seega tegelikkuses ei lahenda see kooli jaoks veel probleemi (vb järgmistes uuendustes).
NB! Soovitan valida uuemaid tahvleid (uuem operatsioonisüsteem), mille hind jääb vahemikku 200-400 EUR, sest siis olete kõige parema tarkvara kasutajad. Samamoodi tuleb uurida välja kuidas töötab teie tahvli ekraan (mõned reageerivad survele, teised toimivad veidi teistmoodi) vahe on sisuliselt selles kui palju ja tugevasti te seda tahvlit silitama peate ja vahel toimib tahvel puutepliiatsiga (mis võib kaduma kergesti minna) paremini.
Parim Androidi arvuti 2013 - http://www.androidauthority.com/best-android-tablets-267136/
Mida te peate aga kindlasti mõtlema on see:
a. kas teie koolivõrk on stabiilne (kiire) sellise tehnika hulga juures (sisse ja välja liikuv interneti kiirus, Wifi seadmed koolis või kui kasutate mobiilset internetti, siis ka seda). Millised on prognoositavad summad uuenduseks ja siis hiljem veelkordseteks uuendusteks (tehnika arv kasvab, aasta tagasi pidime arvestama konverentsil 2-3 seadet inimese kohta, nüüd on see 3+).
b. kas teie pakutav võrguteenus on turvaline kui ka monitooritav. Odavaid asju osta enam ei saa, on vaja keskseadet, infolehte (tsentraalhaldusega) jne.
Soolitusi HITSA poolt koolidele (tehniline): http://www.tiigrihype.ee/sites/default/files/IT%20juhtimine/KoolideIKTtaristu_soovitused.pdf
Kui palju see kõik maksma läheb? Kõik oleneb teie majast ja seina paksusest. Kuulsin, et Tartu Erakool kulutas 12000 eur, meil Pelgulinnas on läinud hetkel tunduvalt vähem. Soovitan siia kaasata eksperte, kes teevad teie majale ja võrgule analüüsi. Meid on aidanud Veljo Haamer Wifi.ee ja on nõus aitama ka teidki veljo.haamer@gmail.com
Võrgujuttu Anto Veldrelt (RIA IT- ja küberseptsalist)
http://opleht.ee/8574-kui-nutt-tuleb-kooli/
Võrgujuttu Pelgulinnast:
c1. Kas teie õpetajad on selleks valmis? Kaasnevad ju kaasaegsusega uued võtted ja metoodikad. Kellelt saab selles osas abi teie koolis (sisulises osas), kellelt väljaspool kooli (koolitused). Kas teie õpetajad on valmis selleks, et tuleb ise luua materjalid, otsida programme jne.
c2. Kas teie õpetajad on valmis kolima PILVE? st enam ei saa hallata infot ja andmeid seadmes endas vaid kogu tehtud töö saadetakse üles internetti. Tahvlites on lihtsalt mälumaht piisavalt nutune, et seal seda hoida oleks lubamatu. Seega arvatavasti tuleb liituda lisaks veel mingi lisateenusega (Google Drive, SkyDrive, Dropbox vms).
c3. Lisavidinad, mis on vaja soetada õpetaja tööks - Apple korral üleminek VGA (projektoris näitamiseks), või Apple TV (~50-100eur tükk), Androidi puhul ma arvan on hind umbes sama, Windowsi puhul on olemas HDMI port, seega kui teil on vanad projektorid, siis ikkagi tuleb soetada mingi üleminek.
c4. Vool - kuidas asju laetakse? ja millal? Tahvelarvuti puhul on nimelt oht, et kui lased aku 0% peale, siis pead minema uut akut/seadet ostma (halval juhul).
c5. Turvalisus - kuidas ja kus asju hoitakse? Kuidas koolist neid koju antakse (kui olete selle kokku leppinud)? Mis juhtub siis kui asi rikneb - kes vastutab ja kuidas?
c6. Üldine reeglistik koolis õpilastele tahvlite kasutamiseks "tee tööd töö ajal ja aja juttu jutu ajal".
c7. Kaaned on ka vajalik osta 20-30EUR tükist, soovitavalt raamatu moodi ja nahast. Ilus oleks ka see kui kaaned on kirjud või tumedad, sest muidu lähevad kaaned kergesti räpaseks (või noh, räpasus paistab kergemini välja).
d. Väiksem mure kuid siiski, kas teie IT tugi on valmis? Tahvelarvutite töötamapanek kogu vajalike programmidega võtab aega; ohutusjuhendi ja kasutusjuhendi väljatöötamine, õpetajate algeline tehniline koolitamine. Tahvelarvutite kasutusreeglistiku loomine (millal laetakse, kes vastutab, kuidas kasutatakse jne). Ja igas veerandis toimuvad korralised hooldustööd (1-2 tundi per arvuti).
Näide: 25 tahvelarvuti ja 200 programmi korral eelseadistusele kuluv aeg:
Android:
9 tundi programmide otsimine
Kiire interneti korral 3 tundi per seade = 25x3 =75 tundi
seadistamine 30min per seade= 25x0,5=12,5 tundi
Apple:
Kasutuses on mingid keskseadistamise võimalused (appide kopeerimine), vajalik on osta lisaseade või tavaline mac arvuti mille kaudu seda teha siis saaks. Täpsemalt tasub uurida eeskäijate Tallinna Reaalkool, Gustav Adolfi Gümnaasium, Tartu Erakool.
Mina olen aru saanud, et nende seadmete haldus on veidi lihtsam, kuid mitte ka ideaalne.
Programmide otsimisele kuluv aeg on umbes sama.
Windows:
Kuna programme on vähem, siis sellele kuluv aeg on väiksem.
Haldamine käib 1 seade korraga.
Kõik seadmed vajavad kindlasti oma töötajate koolitamist: 2-8 tundi olenevalt inimesest, lisaks veel jätkukoolitusi programmide kasutamises ja seminare, et jagada omavahel kogemusi.
e. Mureks on kurdetud ka, et IT inimesele on mitmes süsteemist olla teadlik üsna suur pähkel. Samas ka meie informaatika õppekava nõuab vähemalt 2 süsteemi tundmist, seega nii või naa on koolis kasutusel vähemalt 2 erinevat asja. Tahvelarvuti puhul on see, et need lahendused on üksteisega hulka enam sarnasemad kui lauaarvutid ning administreerimisvõimalus on samamoodi hulka piiratum. Minumeelest on see üks jama jutt, et samas koolis ei saa olla kasutusel erinev tehnika. Möödanik võiks olla aeg, et kui õpetaja on ühes "Wordi" versioonis tööd tegema õppinud, siis seda versiooni ei tohiks asendada uuema või mõne muu tarkvaraga.
...................
Kõige olulisem, ärge ajage hetkel veel sassi arvutit ja tahvelarvutit. Erinevad seadmed võimaldavad teha erinevaid asju. Tahvelarvutis on pärisarvuti funktsionaalsus piiratud. Samamoodi ei tööta mitmed (loe enamus) appe ilma internetita kui kasutate tahvelarvutit!!!
Kui me tahame teha tööd, siis valime sellest vastava vahendi, mitte kõigepealt valime vahendi ja siis vaatame, mida sellega teha saab. Tark vanasõna ütleb: See, kellel on haamer, kipub kõike naelteks pidama.
Toon välja iga tahvelarvuti juures plusse ja miinuseid (mida ma ise enda jaoks oluliseks olen pidanud):
Apple toodang
+suletud süsteem, viiruseid väidetavalt ei ole (st keeruline on ise appe teha ja neid levitada)
+palju inglise keelset tarkvara (tasuta kui tasulist)
+ kui on Mäkk arvutid ka koolis kasutusel, siis ühilduvus on suurepärane
+ kasutajatele saab panna peale piiranguid a la lapselukk
+ paljud Eesti koolid kasutavad, seega õppida on mitmetelt koolidelt
- kallis (pea 50% teistest kallim)
- eesti keelset tarkvara on vähem, sest arendus on suletud
- vanasti pidi ka krediitkaardi andmed sisse toksima, et tarkvara üldse alla laadida
NB! väidetavalt teatud õpikutootjad ja kirjastajad loovad tarkvara ainult Applele (kuna Apple on tootnud mugavad tööriistad selleks), ma loodan et selline monopoliseeritud rumalus kaob Eestist varsti (lahendusi luuakse ka teistele süsteemidele), sest minumeelest pole igaühel sellist raha, et osta endale 600Eur tahvel, mille eluiga on ca 2-3 aastat ja siis osta veel sama hinna eest õpikuid lisaks ning siis seda 3 aasta pärast uuesti välja vahetada..
NB! Applel on mitut sorti Ipade, nr 1 on kaamerata ja üsna suur ja raske. Alates Ipad 2 on ka kaamera sees, samas mida uuem versioon tahvel seda ilusam on graafika ja seda kergem. On olemas ka Ipad mini, mis on 7 tolline. Väiksemal lapsel võib seda olla mugavam kasutada, samamoodi õuesõppel sobib paremini kasutada 7 tolline seade kui 10 tolli.
Apple koolis - http://applekoolis.blogspot.com/
Windowsi toodang
+suletud süsteem, viiruseid väidetavalt ei ole (st keeruline on ise appe teha ja neid levitada)
+saab luua administraator kasutaja kui ka piiratud õigustega kasutaja (väga tavaarvuti sarnane)
+on olemas USB ava, seega saab otse juba tuttava pulga seadmesse sisse panna
+ appe on enam kui valida regiooniks kasutajal UK või USA
+ on odavam kui Apple toodang
+kui logid sisse uude seadmesse, siis saad valida, kas tahad kogu installeeritud tarkvara ka sinna - oluline aja kokkuhoid!!!
+kaasa tuleb Microsoft Office tasuta
0 kasutajaid on samamoodi maailmas vähem kui teistel tahvlitel, seega teistelt õppida on võimalus vähem, samas kuna asi näeb välja nagu päris Windowsi arvuti, siis jälle oleks nagu olukord vastupidine
- appe on kolme süsteemi võrdluses kõige vähem
- programmide peale installeerimine ja regiooni vahetamine on tiba ebamugav, oleks palju parem kui ka Eesti regioonis näeks kõiki appe, mis on maailmas nt inglise keeles toodetud.
Androidi süssteemiga tahvlid
+ on odavaim ja on palju tootjaid, seega valida saab mitmete riistvara pakkujate vahel
+ appe on maa ja ilm ning enamgi veel
+ palju on eesti keelset tarkvara (tänud Eesti arendajatele!!!)
+ iga riistvara tootja on loonud veel enda poolt mõne tarkvaralise lisapaketi, mis laiendab võimalusi
+ on olemas nii 7 kui 10 tolliseid seadmeid, neid mis saavad uuendused otse Googlelt kui neid kes saavad läbi vahendaja nt. Samsung.
+ lisaseadmega on võimalik ühendada järgi osadel isenditel ka USB mälupulk jt. laiendid
- viiruseoht, seega tuleb peale panna viirusetõrje
- ei saa väga hästi piirata õpilaste ligipääsu "seadetele" ehk tuleb lastega läbi rääkida reeglid ja loota parimat. Uues Android 4.2.2 alates on küll juurde tulnud kasutajate haldus, kuid ka see teine kasutaja omab administraatori ehk installeerimise õigust, seega tegelikkuses ei lahenda see kooli jaoks veel probleemi (vb järgmistes uuendustes).
NB! Soovitan valida uuemaid tahvleid (uuem operatsioonisüsteem), mille hind jääb vahemikku 200-400 EUR, sest siis olete kõige parema tarkvara kasutajad. Samamoodi tuleb uurida välja kuidas töötab teie tahvli ekraan (mõned reageerivad survele, teised toimivad veidi teistmoodi) vahe on sisuliselt selles kui palju ja tugevasti te seda tahvlit silitama peate ja vahel toimib tahvel puutepliiatsiga (mis võib kaduma kergesti minna) paremini.
Parim Androidi arvuti 2013 - http://www.androidauthority.com/best-android-tablets-267136/
Mida te peate aga kindlasti mõtlema on see:
a. kas teie koolivõrk on stabiilne (kiire) sellise tehnika hulga juures (sisse ja välja liikuv interneti kiirus, Wifi seadmed koolis või kui kasutate mobiilset internetti, siis ka seda). Millised on prognoositavad summad uuenduseks ja siis hiljem veelkordseteks uuendusteks (tehnika arv kasvab, aasta tagasi pidime arvestama konverentsil 2-3 seadet inimese kohta, nüüd on see 3+).
b. kas teie pakutav võrguteenus on turvaline kui ka monitooritav. Odavaid asju osta enam ei saa, on vaja keskseadet, infolehte (tsentraalhaldusega) jne.
Soolitusi HITSA poolt koolidele (tehniline): http://www.tiigrihype.ee/sites/default/files/IT%20juhtimine/KoolideIKTtaristu_soovitused.pdf
Kui palju see kõik maksma läheb? Kõik oleneb teie majast ja seina paksusest. Kuulsin, et Tartu Erakool kulutas 12000 eur, meil Pelgulinnas on läinud hetkel tunduvalt vähem. Soovitan siia kaasata eksperte, kes teevad teie majale ja võrgule analüüsi. Meid on aidanud Veljo Haamer Wifi.ee ja on nõus aitama ka teidki veljo.haamer@gmail.com
Võrgujuttu Anto Veldrelt (RIA IT- ja küberseptsalist)
http://opleht.ee/8574-kui-nutt-tuleb-kooli/
Võrgujuttu Pelgulinnast:
c1. Kas teie õpetajad on selleks valmis? Kaasnevad ju kaasaegsusega uued võtted ja metoodikad. Kellelt saab selles osas abi teie koolis (sisulises osas), kellelt väljaspool kooli (koolitused). Kas teie õpetajad on valmis selleks, et tuleb ise luua materjalid, otsida programme jne.
c2. Kas teie õpetajad on valmis kolima PILVE? st enam ei saa hallata infot ja andmeid seadmes endas vaid kogu tehtud töö saadetakse üles internetti. Tahvlites on lihtsalt mälumaht piisavalt nutune, et seal seda hoida oleks lubamatu. Seega arvatavasti tuleb liituda lisaks veel mingi lisateenusega (Google Drive, SkyDrive, Dropbox vms).
c3. Lisavidinad, mis on vaja soetada õpetaja tööks - Apple korral üleminek VGA (projektoris näitamiseks), või Apple TV (~50-100eur tükk), Androidi puhul ma arvan on hind umbes sama, Windowsi puhul on olemas HDMI port, seega kui teil on vanad projektorid, siis ikkagi tuleb soetada mingi üleminek.
c4. Vool - kuidas asju laetakse? ja millal? Tahvelarvuti puhul on nimelt oht, et kui lased aku 0% peale, siis pead minema uut akut/seadet ostma (halval juhul).
c5. Turvalisus - kuidas ja kus asju hoitakse? Kuidas koolist neid koju antakse (kui olete selle kokku leppinud)? Mis juhtub siis kui asi rikneb - kes vastutab ja kuidas?
c6. Üldine reeglistik koolis õpilastele tahvlite kasutamiseks "tee tööd töö ajal ja aja juttu jutu ajal".
c7. Kaaned on ka vajalik osta 20-30EUR tükist, soovitavalt raamatu moodi ja nahast. Ilus oleks ka see kui kaaned on kirjud või tumedad, sest muidu lähevad kaaned kergesti räpaseks (või noh, räpasus paistab kergemini välja).
d. Väiksem mure kuid siiski, kas teie IT tugi on valmis? Tahvelarvutite töötamapanek kogu vajalike programmidega võtab aega; ohutusjuhendi ja kasutusjuhendi väljatöötamine, õpetajate algeline tehniline koolitamine. Tahvelarvutite kasutusreeglistiku loomine (millal laetakse, kes vastutab, kuidas kasutatakse jne). Ja igas veerandis toimuvad korralised hooldustööd (1-2 tundi per arvuti).
Näide: 25 tahvelarvuti ja 200 programmi korral eelseadistusele kuluv aeg:
Android:
9 tundi programmide otsimine
Kiire interneti korral 3 tundi per seade = 25x3 =75 tundi
seadistamine 30min per seade= 25x0,5=12,5 tundi
Apple:
Kasutuses on mingid keskseadistamise võimalused (appide kopeerimine), vajalik on osta lisaseade või tavaline mac arvuti mille kaudu seda teha siis saaks. Täpsemalt tasub uurida eeskäijate Tallinna Reaalkool, Gustav Adolfi Gümnaasium, Tartu Erakool.
Mina olen aru saanud, et nende seadmete haldus on veidi lihtsam, kuid mitte ka ideaalne.
Programmide otsimisele kuluv aeg on umbes sama.
Windows:
Kuna programme on vähem, siis sellele kuluv aeg on väiksem.
Haldamine käib 1 seade korraga.
Kõik seadmed vajavad kindlasti oma töötajate koolitamist: 2-8 tundi olenevalt inimesest, lisaks veel jätkukoolitusi programmide kasutamises ja seminare, et jagada omavahel kogemusi.
e. Mureks on kurdetud ka, et IT inimesele on mitmes süsteemist olla teadlik üsna suur pähkel. Samas ka meie informaatika õppekava nõuab vähemalt 2 süsteemi tundmist, seega nii või naa on koolis kasutusel vähemalt 2 erinevat asja. Tahvelarvuti puhul on see, et need lahendused on üksteisega hulka enam sarnasemad kui lauaarvutid ning administreerimisvõimalus on samamoodi hulka piiratum. Minumeelest on see üks jama jutt, et samas koolis ei saa olla kasutusel erinev tehnika. Möödanik võiks olla aeg, et kui õpetaja on ühes "Wordi" versioonis tööd tegema õppinud, siis seda versiooni ei tohiks asendada uuema või mõne muu tarkvaraga.
...................
Kõige olulisem, ärge ajage hetkel veel sassi arvutit ja tahvelarvutit. Erinevad seadmed võimaldavad teha erinevaid asju. Tahvelarvutis on pärisarvuti funktsionaalsus piiratud. Samamoodi ei tööta mitmed (loe enamus) appe ilma internetita kui kasutate tahvelarvutit!!!
Kui me tahame teha tööd, siis valime sellest vastava vahendi, mitte kõigepealt valime vahendi ja siis vaatame, mida sellega teha saab. Tark vanasõna ütleb: See, kellel on haamer, kipub kõike naelteks pidama.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.