Mida tahvlitega teha?

Kiire koolitus, millist tarkvara saab iga aineõpetaja kasutada:

1. QR koodid - http://tarkraamat.blogspot.com/
a. lood koodi kuskil QR koodi tegeval veebilehel (nt. http://goqr.me/
b. prindid need välja ja kleebid seintele, raamatusse vms
c. lapsed šifreerivad koodid ja lahendavad koodide taha paigutatud ülesandeid

Juhend e-õppe uudiskirjas http://uudiskiri.e-ope.ee/?p=11968

2. Socrative - kiire vastamine
http://www.socrative.com/

a. õpetaja teeb konto ja saab ruumi nr
b. õpetaja käivitab testi
c. õpilased liituvad õpetaja ruumida läbi tahvelarvuti ja vastavad
d. klass arutab koos tulemusi

Õpetus e-õppe uudiskirjas http://uudiskiri.e-ope.ee/?p=11923

3. Learning apps
http://learningapps.org/

Kasutaja a: passiivne
a. mine lehele
b. vali välja sobilik test või mäng
c. jaga lastele välja link või QR kood

Kasutaja b: aktiivne
a. mine lehele
b. loo oma app või mäng ise, valikus 27 erinevat liiki küsimusi, ülesandeid
c. jaga oma toodang õpilastele välja

Eripärad tahvel vs arvuti ja isiklik vs kooli seade

Kui tahvlitega enam harjuda, siis tuleb ikka teemaks mida ühe või asjaga ikkagi täpselt teha saab või ei saa. IT inimesena koolis ollakse seeläbi sattunud jälle keerulisse olukorda kuna enamus inimesi ajab segi isikliku vahendi võimalused vs töökohas õpilastega kasutuses olevad võimalused. Samamoodi annab endast märku ka tehnikaalane teadlikkus, kuidas asjad toimivad. Võiks tuua paralleele haridusega, kus iga inimene arvab kuidas võiks õpetaja õpetada, ise omamata aimugi, mis asja taga veel on. Õpetada - see on ju nii lihtne!

Kuidas seda IT asja kõike kolleegidele ja tahvlikasutajatele selgeks teha on loomulikult keeruline.

Mõned näited:

Sülearvuti avab, tahvel ei ava:

• sülearvutis avanevad erinevad veebilehed kenasti kuna nad on selleks kohandatud. Enamasti on arvutisse installeeritud JAVA, Flash jt., vidinad. Kui neid programme ei ole installeeritud, siis ei avaks ka sülearvuti õpimänge, demosid jms asju. Kahjuks või õnneks on keegi tavakasutaja eest teinud maagikat ja vajalikud programmid peale pannud ning tavainimene ei pea süvenema IT maailma sügavustesse, et aru saada, miks üks asi toimib ja miks ei toimi.
• tahvelarvutisse aga tehnoloogia arendajad ei ole alati mõelnud, et viimased lisavidinad oleks mugavalt avatavad või siis ei saa asju üldse avada. Lahendused on nurga taga või olematud. Tuleb leppida, et kui veebilooja x kasutav y tarkvara oma lehel ja ta ei ole planeerinudki, et seda lehte kasutatakse tahvli või moblaga, siis nii see lihtsalt on. Ei ole selles süüdi IT inimene, et maailmas on asjad nii nagu nad on:)

Tahan installida valimatult ja piiramatult tarkvara kooli tahvelarvutisse, sülearvutisse, arvutitesse:

• isikliku vidina eelis on see, et see vidin tuleb meiega kõikjale kaasa ning me saame seda seadet personaliseerida. On ju tore, et on sisselogituks jäetud meie isiklik eposti konto või suhtlusvõrgustik. Samamoodi laeme me ise alla vajaliku tarkvara oma seadmesse. Kuna me oleme heasoovikud oma seadme suhtes, siis enamasti probleeme meile ei teki. Muidugi kui me oma tehnikat väärkasutame (kolades kahtlastel saitidel ja valimatult alla laadides), siis muutub õige kiiresti seade aeglaseks ja kasutamatuks.
• kooli seade on ühisvara. Ei ole arukas anda igale inimesele vastavasse seadmesse installeerimise õiguseid. Samamoodi ühisvara (kui neid on mitu nt 15 tahvlit, 6 laenutusarvutit) võiks olla identne, sest siis on mugav kellel iganes võtta misiganes seade ja seda kasutada. Seetõttu on enamus koole, kes on loonud võimaluse koolis kasutada nt. tahvelarvuteid, süsteemi kus on kokku lepitud kes uuendab tarkvara, millal seda tehakse, kes millise osa eest vastutab.
• et hoida seadmeid laste väärkasutuse eest pannakse lukku tahvliseaded, et ei oleks võimalik olemasolevat tarkvara eemaldada, uut lisada ning olemasolevaid seadeid omajärgi "tuunida". Sama käib ka selle kohta, et ka muus osas taustapildid jms võiks olla identne igas seadmes. Siis on mugav võtta kätte ükskõik milline seade ja sellega tööd alustada.
• et hoida tahvleid, sülearvuteid ja pilvekontosid täitumast õpilaste poolt loodud failidest ja piltidest, siis tuleb täpselt jälgida juhiseid, kuidas tahvlitega salvestatakse, ning õpetajatel on kohustus need ajutised failid ka eemaldada, et ka teised kasutajad saaksid nautida mõnusat töökeskkonda.

Soovituslikult võiks uuendada tarkvara kord veerandis, vaheajal.
Moodustatakse vajalik tarkvara loend, mida kõikidesse seadmetesse peale pannakse. Vajadusel moodustatakse loend, mis tarkvara eemaldatakse.
Tahvlite uuendajaks võiks olla need inimesed, kes nende eest vastutavad või kõige enam kasutavad, sest nemad teavad juba ise täpselt, kuidas asjad võiks olla. Kooli IT saab ainult aidata kokku reeglid ja esmased poliitikad asjade kasutamisel.
Tahvlitele, süsteemidele tehakse iga 2 nädala tagant kontrolli, et kas kõik on nii nagu ta olema peab.

Ütleme ausalt, et kui olete pannud peale igasse tahvlisse tarkvara 200+ appi jagu ja olete sellele kulutanud 10+ tundi, siis ei ole üldse rõõmustav teada saada, et ühiskasutuses olevad seadmed on väärkasutuse tõttu olukorras kus tuleb kogu töö nullida ehk resettida või veel hullem, terve tahvel maha kanda..

Sellises olukorras on parem karta kui kahetseda ja kõik ülejäänud kasutajad, kes kujutavad endale ette, et kooli tahvelarvuti on nagu isiklik tahvelarvuti, lihtsalt lisakoolitusele saata.

Kas selline piiramine võiks aga tekitada olukorra, kus tahvlid ei ole kasutatavad, kuna puudub z tarkvarajupp? Selle vastu räägib aga see, et õpetaja peab oma tegevust planeerima ette. Kui 4x aastas pannakse tahvlitesse peale uut tarkvara või teeb vastutaja seda jooksvalt, vastavalt nõudele, siis kas pole loogiline, et õpetaja tekitab endale vastava loendi, mida ta palun tahvlitele peale panna.
Usun, et see ei ole ilmvõimatu lahendus planeerida oma tegevust ette?

Ja kui te ei usu, siis pöörduge palun teiste koolide poole, kes vastavaid asju on oma koolis tööle rakendanud ja te saate samasuguse vastuse. Tahvlite tarkvara peab olema ühesugune ja uuendused toimuvad määratud aja tagant ning mittekeegi ei saa jooksvalt tarkvara juurde toppida, mis muudaks tahvlit ülemõistuse aeglaseks. Pigem saate teada, et aegajalt tulebki kogu tarkvara eemaldada ja uuesti peale lasta, sest mõned inimesed on ikkagi suutnud suvalist tarkvara peale lasta, mis on muutnud töö vidinatega lihtsalt võimatuks.

 Samas rõõmuks või õnneks on Apple baasil tahvlite haldus lihtsam kui selleks on ostetud vastav riistvaraline vahendipark juurde. Androidile pole selliseid võimalusi veel kohanud, seega siin aitaks ainult kogu töö nullimine ja otsast peale nobedate näppude ringiga alustamine.

Igale eesmärgile oma töövahend

Tahvelarvutid, mobiiltelefonid, lauaarvutid, sülearvutid, maakaardid, raamatud, gloobused, mikroskoobid jne. Kõiki vahendeid saab kasutada hariduslikult. Samas mõni vahend sobib paremini üheks tegevuseks ja teine teiseks.

Olulised märksõnad:

• oluline on infole ligipääs
• info võib olla nii digitaalsel kui ka traditsioonilisel kujul (paberil, seinal, plakatil, raamatus jne)
• grupis tehtud tööd ja avastused on jagatud rõõm ning jäävad paremini meelde
• igal lapsel ei pea olema vidinat näpus kogu aeg. 

Lauaarvuti plussid ja miinused:

+

enamasti üsna võimas (arvutuslikku ressurssi on enam)

enamasti ühendatud lokaalsesse võrku/internetti kaabliga (seega ühendus on kiirem ja stabiilsem)

süsteemihaldaja annab õigused - mida saab või ei saa avada/installida

enamasti sisaldab palju erinevat tarkvara ja teha saab kõike, mida unistad

-

enamasti leiame neid kas arvutiklassist või õpetaja laualt 

õpetaja laual olevasse arvutisse enamasti õpilasi ei lasta (õiguste ja turvalisuse küsimus)

võtavad üsna palju ruumi

teisaldada on keeruline

vajavad vähemalt 2 vooluauku või enam (arvuti, monitor, kõlarid/projektor)

Lauaarvutit kasutatakse koolis enamasti suuremamahuliste ja oluliste tööde tegemiseks, milles enamasti kasutatakse arvutit iga tund - uurimistööd, arvutitunnid, erikursused informaatikas. Samas tulevikus võib juhtuda ka see, et hakatakse tegema e-eksameid, siis ei kujuta väga ette, et selles saaks loota näiteks tahvelarvutile. 

Sülearvuti plussid ja miinused:

+

palju on sarnast lauaarvutile - võimas, saab teha kõike

on mobiilne (saab võtta erinevatesse ruumidesse kaasa)

kui aku on hea siis peab vastu mitu tundi

töötab WiFi pealt

-

kui aku on halb, siis peab olema ühendatud vooluvõrku

enamasti neid ei ole piisavalt, et jaguks kõikidele (olenedes koolist)

Kindlasti on teemaks ka hind, hoiustamine, kiiresti vananemine, võib olla raske

Sülearvutit kasutatakse enamasti siis kui on vaja ajutiselt mõnel tunnil vaja tehnikat kasutada. Mobiilsed arvutiklassid võiks olla olemas igal koolil, sest siis saab seda kasutada vastavalt vajadusele, mitte ei pea selleks kuhugi minema. Sülearvuti annab suuremad võimalused õppetööks kui näiteks tahvelarvuti. Tihti kasutatakse sülearvuteid grupitöös. 

Tahvelarvuti plussid ja miinused:

+

kerge, mugav, piisavalt suure ekraaniga 

mugav kaasas kanda

ühendub Wifi ja 3G/4G

aku peab vastu 8-9 tundi tegevuses

enamasti soetatakse kooli piisavalt, et saaks kasutada vähemalt 2-3 õpilase peale

hea lihtne vahend pildistamiseks, info taasesitamiseks
isikliku seadme puhul saab sinna tekitada õppimise portfoolio

-

saab teha limiteeritult asju (mobiilse seadme appid)

võib olla kontrollimatu vahend internetis (kiusamise võimalus)

olenevalt seadmest on probleem ka süsteemi haldamisega (kas saab installeerimist ja seadete muutmist piirata)

Olenevalt seadmest kiirus, kvaliteet jms
teatav tarkvara ei tööta, mis töötaks näiteks sülearvutis
kui ei ole "isiklik" seade, siis on keeruline loota, et midagi salvestatust tahvlis jälg alles jääb
ilma kaanteta võib üsna kergesti rikneda, samamoodi vahetatakse enamasti 2-3 aasta tagant tehnika välja uue vastu, see on aga kallis lõbu

Enamasti kasutatakse sama moodi kui sülearvuteid - õpetaja "laenutab" tehnika selleks ajaks kui tal vaja seda kasutada on. enamasti on igal lapsel 1 seade või 2-3 lapse peale, siis kõik näevad, mis toimub. Teine versioon on see kui igal lapsel ongi isiklik seade, siis on see üsna mugav lahendus, mida saab kasutada erinevate tööde tegemiseks, hoidmiseks, taasesitamiseks. Kuna aga raha ei ole haridusvaldkonnas, et sellist asja ellu viia, siis oleneb suuresti asi vanema rahakotist.

Mobiiltelefoni plussid ja miinused:

+

üsna palju sarnast tahvelarvutiga

väike kerge mugav kaasas kanda ja kasutada kus iganes

on enamasti õpilasel olemas, seega saab kasutada BYOD

-

ekraan on väike

aku ei pea piisavalt

olenevalt mudelist tarkvaralised lahendused (ei mahuta ära programme, isikliku seadme kasutusest tulenevad piirangud)
teatav tarkvara ei tööta, mis töötaks näiteks sülearvutis
-vananeb üsna kiiresti (1-2 aastat, vahel 3-4)

Enamasti on see õpilasel/õpetajal isiklik. Koolis võiks olla mõned, mida saavad õpetajad tundma õppida. 

Isiklik seade vs kooli seade:

Isiklik seade koolis kaasas:

• igaühel enda oma - individuaalne kasutus, kasutatakse ka peale "kooli"
• kool ei pea ise muretsema (puudub rahaline kulu)
• erinevad seadmed (nii pluss kui miinus)
• miinuseks on see, et igaühel pole seda seadet (tuleb teha grupitööd ja jagada, igaüks ei soovi oma asju jagada)
• miinuseks on tarkvara puudumine (tuleb ette teatada, mida vajatakse), ja pole kindel, kas see töötab kunas vaja

Kooli oma seaded:

• kooli seade, kooli reeglid - saab nõuda vastutust ja hariduslikul eesmärgil kasutamist
• õpetaja saab laenata koju, et õppida
• keegi peab keskselt haldama (metsikud töötunnid)
• miinuseks  - koolil pole piisavalt ressurssi, et kõikidele osta

.......................................

Lõplik soovitus:

kasutage kõike mida saate, kui see annab teie tunnile midagi juurde. Interneti ja tehnika piiramine ainult õpilaste üle kontrolli saavutamise eesmärgiga ei ole ju tegelikult põhjus. 

Siin on aga mõned klõpsud toredast Bioloogia-Geograafia tunnist õpetaja Margit Antsmäega, kus kasutatakse sülearvuteid rühmatöös, ei puudu ka mobiiltelefonid ja muu vajalik vara. 

Algklasside tahvliavastus

Õpetaja Karmen Onton ning Reet Mõlder seiklesid algklassiõpilastega loodusainete kui ka keeleõppe radu pidi. Kasutama peab tunnis iga vidinat kui ka raamatut, töövihikut, vihikut jne.

Tahvelarvuti annab võimaluse lisa leidmiseks, vahel ka mõne ägeda interaktiivse mängu mängimist, küsimustiku täitmist, kuid see ei asenda tunnis tehtavat tööd: suhtlemist kaasõpilase ja õpetajaga, allikate ja eesmärkidega tutvumist mis iganes kujul nad ei peaks esinema.

Meile on oluline ka see, et 1:1 tehnikaõpe võib olla tore (et igal lapsel on oma vidin), kuid samatore on seda vidinat kaasõpilasega jagada ning nuputada koos lahendusi (kaks pead on ikka kaks pead). Grupis või paaris tehnika kasutamine arendab lisaks koostöövõimet, suhtlemisoskust ning tõstab õpitu väärtust, kuna see on jagatud kogemus. Lisaks vabastab see aegajalt ka õpetaja keskmiste õpilaste aitamisest, kes saavad oma küsimustele vastused juba oskuslikemalt kätte. Õpetajal jääb seega enam aega aidata neid, kes seda tõsiselt vajavad.

Tundi külastasid ka Tallinna Ülikooli õpetaja-praktikandid.

Praeguses ülesandes õpilased tegelesid lause lõppu õige kirjavahemärgi leidmisega:

Siin aga toimub loodusainetes seenejaht: piltide järgi seente tundmine, mõistatused, "õige" ja "väär" määramine väidetele.

Tahvelarvutite tutvustamine õpetajatele

Oktoobris-novembris toimuvad koolitused õpetajatele.

a. tahvelarvuti kasutamise põhitõed ja ohutus
b. appide leidmine ja installeerimine
c. tahvelarvuti kasutamine koolis (mõned vajalikud appid (Socative, QR kood), kaamera, salvestamine, pilveteenused, tahvli laenutuse märkimine kalendrisse)

Novembri keskel hakkavad tahvleid usinasti õppetöös kasutama algklassid ja loodusainete ning matemaatikaõpetajad. Talvest aga saavad nina ligi pista ka kõik teised aineõpetajad

 

 

 

http://pelguit.blogspot.com/2013/10/kooli-saabusid-tahvelarvutid.html

Tahvelarvutite tutvustamine õpilastele

Mis oleks parim kui innustada õpilasi läbi mängu? 1.-12. klassi esindajad tutvusid tahvelarvutite võimalustega kui ka sellega kuidas õpetajatelt vahva vidinakasutus oma ainetunniks välja nõuda.

Meie valisime õpilasmagnetiks Air Hockey Delux.
https://play.google.com/store/apps/details?id=com.play.airhockey



Et asi oleks akadeemilisem, siis toimus ka stateegia kui ka hea mängu reeglite arutelu (fair play).

 

Pilte veel:
http://pelguit.blogspot.com/2013/11/ohuhoki-nutivoistlus.html

Data tahvlist pilve

Tahvelarvutis on enamasti mälu (ruumi) piisavalt, kuid mingi hetk saab see ka otsa.
Mõistlik on planeerida tegevused keskselt juba ette ära, siis ei teki nii palju "ruumiküsimusi" kui hiljem tagantjärgi seda võrratust lahendades.

Kuhu panna andmed?
Võimalusi on palju:

Appid/keskkonnad:

DropBox - 2+ giga ruumi
Veebis: http://dropbox.com/
App: https://play.google.com/store/search?q=dropbox

Copy - 15+
Veebis: https://www1.copy.com/home/
App: https://play.google.com/store/apps/details?id=com.copy

Pelgulinna G sünkroniseerib siia ka pildid/videod, sest siin on kõige enam ruumi

SkyDrive - olenevalt kontost (st saab olla nii kooli konto kui ka isiklik)

Drive -  (Google teenus) 5+olenevalt kontost (st saab olla nii kooli konto kui ka isiklik)
Veebis: http://drive.google.com
App: https://play.google.com/store/apps/details?id=com.google.android.apps.docs

KOOL JA ÕPILANE

Mõistlik oleks teha koolile erinevad võimalused andmete hoidmiseks nt. tahvli enda nimeline konto keskkonda. Sinna alla luua lennu > klassi > õpilase kaust.
Iga inimene kasutab alati sama tahvlit ja laeb oma asjad oma kausta.

Samamoodi peaks pildid/videod automaatselt laaditama üles netti, sest siis saab neid kontrollida/kasutada mugavamalt ja tahvel jääb ka datast "tühjemaks". Kindlasti tasub õpilastele seletada kui palju me milliseid pilte teeme, kellest teeme ja millal ei tee. Kui tuleb palju praaki, siis on ühiskaust kiiresti ummikus. Ühisküla reeglite järgi aga siis kustutatakse kõik asjad jalust ära..

Soovituslik on brauserist laadida õpilasel ka oma tehtud töö ka "veebi" (oma emaili vms), sest siis on tagatud selle faili turvaline olemasolu. Peale kasutust tuleb jällegi oma kontost välja logida. Kindlasti ei tohi aga lubada õpilastel tahvlisse oma konto sisestamist (appi kaudu), sest siis kui inimene unustab välja logida, siis saavad seda kasutada teised. Tahvlil on kombeks ka paroole/kontosid salvestada, seega pärast on seda juba keerulisem maha võtta.

ÕPETAJA

Õpetaja saab vahepeal käia asja kontrollimas, et kas on ruumi, kas keegi pole võimalust kurjasti ära kasutanud. Miinuseks on muidugi see, et kui keegi pahatahtlik soovib konto "puhtaks" lasta, siis see võimalus tal muidugi on.

Samamoodi jagab õpetaja omalt poolt vajalikku ajutist materjali läbi üleslaadimise keskkonna, õpetaja saab sisse sinna kas päris arvutist või siis oma tahvlist. Kuna kontode vahel tahvliga edasi tagasi sipsimine võib olla ebamugav, siis võib kasutada ka seda, et õpetaja jagab välja oma konto alt ühe kausta kõikidele "tahvlitele".