Tagurpidi klassiruum

Tagurpidi klassiruum (filpperd classroom) toob fookusesse aktiivõppe. Aktiiveõppe tegevused klassiruumis vähendavad loengute arvu. Kui inimene on tegevusse haaratud, siis on ka õpitulemused paremad.

Tagurpidi klassiruumis on õppijad erinevas õppimise etapis. Õppimine on personaalne. Tihti toimub õppimine grupitöös. Kasutatakse uusimaid tehnoloogiaid ning aktiivõppe võtteid.

Aegajalt kasutatakse töövõtet, kus õppida tuleb õpilastel kodus st. näiteks vaadata ära õpetaja antav teoreetiline materjal, mängida läbi mõni mäng või koostada mõni ettekanne. Klassis tegeletakse juba omandatu ülekordamise ja mõtestamisega.

Videoid ei pea olema palju nt. 1-3 videot nädalas olenevalt õppetundide arvust. Sellise kodutöö pikkus ei tohiks olla üle 10 minuti. Keskmine video võiks olla 3-7 minutit pikk. 

Edasi uurimiseks googelda "flipped classroom"

5E ja 6E mudelid

Õppimine on muutumas. ei ole enam võimalik tulla lihtsalt klassi, pidada maha loeng või jaotada kätte ülesanded. Õpilastel kui ka õpetajal hakkab igav.

Kasutegur erinevatest õpimetoodikatest:
Googelda learning pyramid

Kui loengu pidamine ja õpetamine ei anna suuremat kasutegurit, siis tasub mõelda kuidas õpilasi aktiveerida. Iga aktiveeritud tund õpetab peale õppeaine sisu ka suhtlema üksteisega kui ka väärtushinnanguid, eetikat ja üldse inimeseks olemist.

5E mudel:

• Tund algab õpilaste innustamisega - ENGAGE. Selleks võib olla lühivideo, mõni huvitav küsimuse püstitus, eksperiment, millel vastus on esialgu varjatud. Oluline on saada esimese 3-5 minutiga õpilased enda "kätte". Selles etapis võib läbi viia ka eelhindamise.
• Explore ehk uurimise faas on see kui õpilased avastavad ise uut materjali, koostavad esitlusi, plakateid või uurivad kõike, mis on teemakohane. See võib olla grupitöö kui ka üksikettevõtmine.
• Explane ehk selgitamise faas on see kui õpilased esitavad oma leitut teistele õpilastele. Õpetaja vajadusel sekkub ja kommenteerib vajalike lisateadmisi kui ka toob välja, mis on kõige olulisem meelde jätta.
• Elaborate ehk laiendamise faas on igal õpilasel või õpilasgrupil erinev. Vastavalt vajadusele suunab õpetaja osad õpilased uurima teiste gruppide materjale ja lisamaterjale. Tehakse tagasi puudujääk ja innustatakse teistest ette jõudnud õpilasi a. teisi õpetama b. edasi uurima c. uuritud tulemusi ümber lükkama ja selle üle argumenteerima  nt. leidma veel võimalusi, kuidas oma tegevust laiendada
• Evaluate - hindamise faas, võetakse kokku mida saavutati, mis oli kõige olulisem

Googelda 5E model (pildiotsing)

Edasijõudnutele:

Kuid on olemas ka 6E mudel. 6E mudel toetub 5E mudelile, kuid lisatakse juurde veel üks hindamise etapp - vahehindamine. 5E mudel võib olla toimiv mitmete tundide jooksul nt. nädala või kahe nädala projekti jooksul viiakse läbi kõik vajalikud etapid. See on aga pikk aeg. Kui kahe nädala pärast selgub, et õppimine on läinud vales suunas, siis on juba päris palju aega kulutatud. Seepärast 6E mudel loob õpetajale hea võimaluse viia läbi vahehindamine, mis aitab kursil püsida.

Vahehindamine paigutatakse peale Explore ja enne Elaborate faasi. Kui õpilased on oma uuringuga rappa jooksnud, siis õpetaja saab eksinud jälle õigele rajale suunata. Arutelu ja vaidlused on loomulik õppimise osa!

Googelda 6E model (pildiotsing)

Diferentseerimine

Diferentseerimine on Eestis üks keeruline teema. Koolis tihti kui on suur klass, siis õpetaja diferentseerib õpilased 2-3 gruppi järgmiselt: need kes on õppinud, kes on niisama andekad ja need kes ei ole õppinud. Teisisõnu rumalad, lennult haarajad, targad. See aga ei tee au ei õpilastele ega õpetajale.

Õppimata jätmise kui ka teadmatuse vastu head rohtu ei ole välja mõeldud kuskil maailmas. Alati läheb midagi meelest, alati on midagi uut omandada. Et klassis siiski oleks võimalik tegusalt jätkata, siis kasutatakse erinevaid õpistrateegiaid. Üheks nendeks on tagurpidi klassiruum (millest räägime edaspidi) ja teiseks õpilase eripära ja õpistiiliga arvestamine aka diferentseerimine.

Õpilased on enamasti andekad ühes või teises asjas, mõni üksik on andekas mitmel alal korraga. Õpetaja peaks kasutama õpilase andekust ja oskuseid, et tugevdada valdkondi, mis on puudulikud. Samas on meil igaühel erinev mälu ja õppimise harjumused. Tüüpiline klassitund peaks aga vähemalt pöörama tähelepanu viiele õppimisstiilile, kuid mõistma ka.

Millist õpistiili armastad sina?
http://www.edutopia.org/multiple-intelligences-learning-styles-quiz

Eesti keelne test: http://www.syg.edu.ee/~peil/opi_oppima/stiili_test.html

Vaimse võimekuse tüübid Gardneri järgi:

Keeleline ehk lingvistiline intelligentsus

Keeleline ehk lingvistiline intelligentsus väljendub võimes kasutada keelt, st väljendada selgesti oma mõtteid, moodustada lauseid, vallata rikast sõnavara, tunda sõnade tähendust, vallata keele foneetilist külge, saada aru kuulatavast tekstist, jutustada lugusid.

Gardneri arvates head eeldused sel alal võivad ilmneda suhteliselt varasemas rääkima hakkamises, rikkas sõnavaras, keerukate lausete moodustamises, lugemishuvis, juttude ja luuletuste loomises.

Loogilis-matemaatiline intelligentsus

Loogilis-matemaatiline intelligentsus väljendub loogiliste operatsioonide edukas sooritamises, seaduspärasuste leidmises, kiires taipamises, probleemide lahendamises, võimes lahendada matemaatikaülesandeid, samuti huvis seda laadi vaimse tegevuse vastu.

Varem peeti seda kõige olulisemaks, mõnikord ka ainsaks andekuse tunnuseks.

Muusikaline intelligentsus

muusikaline intelligentsus väljendub inimese võimes ära tunda ja jäljendada rütmi, laulda või ümiseda järele meloodiat, luua ise muusikat ja seda esitada, samuti muusikalises kuulmises ja mälus.

Seda on peetud üheks kõige varem avalduvaks intelligentsuse liigiks. (Mõned lapsed hakkavad enne ümisedes meloodiat jäljendama kui esimesi sõnu ütlema).

Gardner on muusikalise intelligentsuse puhul toonud näiteks Yehudi Menuhini, kes võeti kolmeaastaselt viiulikontserdile kaasa. Kuuldu vaimustas teda sedavõrd, et ta nõudis sünnipäevakingiks nii viiulit kui ka viiuliõpetust. Õpinguis oli ta niivõrd edukas, et juba kümneaastaselt sai temast rahvusvaheliselt tuntud muusik.

Ruumiline intelligentsus

Ruumiline intelligentsus ilmneb võimes orienteeruda ruumis ja ruumilistes suhetes, ka ruumilises kujutlusvõimes, kaartidel orienteerumises.

Kehalis-kinesteetiline intelligentsus

Kehalis-kinesteetiline intelligentsus seisneb eriti heas kontrollis oma liigutuste üle, aju ja lihaste kiires koostöös. Siia kuulub ka eriti hea võime tööriistu ja aparaate käsitseda ning üldse osavus käelises tegevuses, mida nõuavad paljud käsitööd.

Enesetunnetamisintelligentsus

Enesetunnetamis - ehk intrapersonaalne intelligentsus väljendub võimes mõista iseennast ja oma tundeid, analüüsida, mõista ja juhtida oma käitumist. Kõige sellega kaasneb ka tavaliselt oskus oma tegevust suunata ja plaanida.

Suhtlemisintelligentsus

Suhtlemis- ehk interpersonaalne intelligentsus seisneb võimes märgata inimeste erinevusi, mõista teisi inimesi, aru saada nende psüühikast, eriti tundmustest ja käitumise motiividest, soovis teistega koostööd teha.

See intelligentsus on ühtlasi seotud inimese empaatiavõimega.

Naturalistlik intelligentsus

Naturalistlik intelligentsus hõlmab inimese võimet eristada elusobjekte (taimi, loomi), tema tundlikkust ning huvi ümbritseva maailma esemete ja nähtuste vastu.

 Allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Multiintelligentsuse_teooria

Loe edasi Eesti keeles  http://www.tark.ee/OPISTIILID-Kuidas-me-opime-ja-opetame-p44.html
 Loe edasi õppimisstiilidest (inglise keeles) http://en.wikipedia.org/wiki/Learning_styles

Oluline teadmine on, et õpilasi ei tohiks jagada mitte nende hetketeadmiste alusel, vaid pigem kuidas nad õpitut parimalt omandavad.

Kuidas tunda ära andekat last: http://www.teaduskool.ut.ee/528

Oma talendi avastamine: http://etalents.mixxt.eu/networks/wiki/index

..........................

Kui õpetaja loob tunnikava, siis peaks see endas sisaldama:

• Õppetunni eesmärk
• Olulised saavutatavad teadmised
• Suur pilt (kuhu saavutatav teadmine paigutub üldises õppekavas)
• Milliseid teadmisi tunni jooksul veel omandatakse (varjatult)

• Hindamine
• Eelhindamine - mida nad juba teavad, mida nad tahavad teada saada, millised on nende eelnevad kogemused
• Vahehindamine - kas me oleme õigel teel?
• Järelhindamine - mis jäi tunnist meelde, millise teadmise võtan kaasa
•  Tegevused
• Tegevused kõikidele õpilastele
• Tegevus õpilasele, kes on teistest jäänud maha (HEV, puudumine vms).
• Tegevus õpilasele, kes on teistest jõudud ette

•  Materjal - kasutatavad vahendid ja materjalid
• Õpistiilidele keskenduvad ülesanded ja nende kirjeldused
• Keeleline võimekus
• Nägemise võimekus
• Heliline võimekus
• Liikumise võimekus
• Käeline võimekus
• Mõni muu võimekus

• Mida õpilased tunni lõpuks peavad suutma demonstreerida - tulemus (vastavalt õpistiilidele)
• Muud märkused:

Bloomi taksonoomia ja IT vahendid

Juba 1956 aastal joonistati lahti skeem teadmiste tasemetest. Uuringud on näidanud, et õppimises on oskused hierarhilises alluvussuhtes: kõigepealt pead olema asjast midagi kuulnud, seda mõistnud, siis rakendanud. Hiljem saab juba omandatut analüüsida, sünteesida ja hinnata. 

Kõik õpetajad on seda oma ülikooliaastatel metoodika ainetunnis õppinud, kuid sattudes kooli tööle tuleb algajal õpetajal tegeleda paljude muude eluliste probleemidega ning teooria hakkab hääbuma. Tihti leiutatakse praktikast sarnaseid mudeleid uuesti. Siis on jälle tore kui vana vajalikku asja saab meenutada täiendkoolitusel või kasvõi artiklitest. 

Kes tahab Bloomi taksonoomiast enam lugeda, siis kiikab näiteks haridustehnoloog Laine Aluoja materjale: http://www.hot.ee/taksonoomia/page2.html

Igal astmel toimimist toetavad erinevad tarkvarad. Ameerikamaal on kuulus Kathy Schrock, jällegi haridustehnoloog, kes oma autoriveebis pakub õpetajale lahendusi Ipadi, Androidi, Google ja veebiteenuseid kasutades http://www.schrockguide.net/

Üks aga mida Kathy ei ole ära teinud on loonud ülevaadet Microsofti tarkvarast. Kuna Eestis siiski kasutakse kõige enam just seda tarkvara, siis vaataksin siin artikliks ka neid võimalusi. Kõik mida loetlen on tasuta tarkvara ning kui sul tekib enam huvi kuidas erinevate maade õpetajad seda kasutavad, siis sulle on edasilugemiseks www.pil-network.com Tegemist on rahvusvahelise „koolielu“ laadse keskkonnaga Microsofti tarkvara kasutavatele õpetajatele ja koolidele. 

Kuidas teatavaid programme oma tegevuses kasutada oleneb õpetajast. Õpetaja ei kao tunnist kuhugi ning ükski tarkvara ei saa kunagi töötama iseenesest. Õpetaja koos õpilastega seab paika eesmärgi, valitakse välja sobilikud tööriistad. Kui õpilased on juba kogenenud, siis võiksid nad valida tööriistad ise, sest see näitab ära nende oskustaseme probleemi lahendamisel. Kui valitakse ebaotstarbekad vahendid, siis ka sellest on meil palju õppida. 

MS vahendid vastavalt Bloomi taksonoomiale:

Teadmise tase: •       Defineeri •       Tunne ära •       Tuleta meelde •       Määratle •       Märgista •       Uuri •       Näita	Programmid: Internet Explorer, Otsimootor BING, Kontorivara (Word, Excel, Powerpoint, OneNote), StickyNote FlashCards  - http://flashcards.educationlabs.com Mouse Mischief  - microsoft.com/multipoint/mouse-mischief Interactive classroom - microsoft.com/officeaddins Chrono ZOOM - http://www.chronozoom.com/
Mõistmise tase •       Tõlgi •       Interpreteeri •       Seleta •       Kirjelda •       Sõnasta ümber	Kõik eelmised ja lisaks: Speller (Wordi funktsioon), Bing Translate Tõlgi dokument, hinda lugemise taset (Wordi funktsioonid) Office365, SkyDrive, Hotmail Moodle lisa Officele Sotsiaalvõrgustik So.cl
Rakendamise tase: •       Kasuta •       Lahenda •       Eksperimenteeri •       Prognoosi	Kõik eelmised ja lisaks: AutoCollage Windows MovieMaker PhotoStory 3 SongSmith Photosynth http://photosynth.net/ MS Mathematics microsoft.com/officeaddins Chemistry add for Word PhotoGallery Paint Publisher FrontPage Live Writer MS Tag http://tag.microsoft.com World Wide Telescope http://www.worldwidetelescope.org Bing Maps http://www.bing.com/maps/ Skype Microsoft Lync
Analüüsi tase •       Ühenda ja seosta •       Erista •       Klassifitseeri •       Korralda •       Grupeeri •       Järelda •       Võrdle •       Korrasta •       Liigita	Kõik eelmised ja lisaks: Projekt TUVA http://research.microsoft.com/apps/tools/tuva/ Deep Zoom Composer Expressions Encoder InkSeine http://research.microsoft.com/en-us/um/redmond/projects/inkseine/
Sünteesi tase •       Konstrueeri •       Kombineeri •       Formuleeri •       Komponeeri •       Esita hüpotees	Kõik eelmised ja lisaks: KoduGameLab Small Basic XNA games studio Xbox 360 Kinect Visual Basic .Net Visual Studio Expressions stuudio (Dreamspark) Touch Develop Sticky Sorter
Hindamise tase •       Väärtusta •       Järelda •       Kritiseeri •       Reasta •       Otsusta	Kasuta juba teada olevaid asju oma eesmärgi saavutamiseks.