Haridustehnoloogide suvepäevadelt innustunult - liitreaalsus vol 2.

Tundub, et oleme tabanud naelapihta: reaalsus + veel midagi on ikka päris ägge. Siin toon ära mõningaid koostöös avastatud appe, mis hullutasid rahvast HT suvepäevadel Viinistu kui ka leide, mida hakkame koos avastama Pelgulinnas reedesel seminaril.

Google Goggles - leiab päriselust tehtud pildile sarnaseid pilte
https://play.google.com/store/apps/details?id=com.google.android.apps.unveil&hl=en




Skymap - Tähistaevas on sinu sõber
https://play.google.com/store/apps/details?id=com.google.android.stardroid&hl=en

Spacecraft 3D - Nasa AR app tutvumaks päiksesüsteemi ja ka maaga
https://play.google.com/store/apps/details?id=gov.nasa.jpl.spacecraft3D&hl=en

World Lens Translator - vaatad oma kaamera silmaga teksti ja see tõlgitakse vajalikku keelde
https://play.google.com/store/apps/details?id=com.questvisual.wordlens.demo&hl=en

Colorblindness Simulatecorrect - oled sa mõelnud kuidas värvipimedad maailma näevad?
https://play.google.com/store/apps/details?id=com.SeewaldSolutions.ColorBlindnessSimulator&hl=en

Landscape AR - kontuurkaardid mägedeks
https://play.google.com/store/apps/details?id=de.berlin.reality.augmented.landscapar&hl=en

ColAR mix - joonistatud pildid elavateks
https://play.google.com/store/apps/details?id=com.puteko.colarmix&hl=en

AR Effect - tee pilti koos sauruse või päkapikkudega (toimib Sony seadmes)
https://play.google.com/store/apps/details?id=com.sonymobile.androidapp.cameraaddon.areffect&hl=en

Augmented Piano - klaverisõpradele, kellel pole klaverit
https://play.google.com/store/apps/details?id=Piano.Reality&hl=en


Geometry101 - matemaatilised kujundid
https://play.google.com/store/apps/details?id=com.Paradox.Geometry101&hl=en

Chemistry101 - keemikutele
https://play.google.com/store/apps/details?id=com.Paradox.Chemistry101&hl=en

Enda võimalused AR asju teha: (edasijõudnutele)
Layar https://play.google.com/store/apps/details?id=com.layar&hl=en
Aurasma https://play.google.com/store/apps/details?id=com.aurasma.aurasma&hl=en
Onvert https://play.google.com/store/apps/details?id=com.onvert.viewer&hl=en

Liitreaalsus ehk augmented reality

Kui esimest korda kuulsin seda sõna eesti keeles, siis oli see ikka väga naljakas. Suutsin käia ka ühel TTU konverentsil, mis rääkis sellest, aga ei kohanud ühtegi oma tuttavat IT inimest - oli selge, et inglise keelne väljend on enam tuttavam ja inimesed ei ole seda sõna eesti keeles omaks veel võtnud.

Aga millega siis tegu - on olemas reaalsus ja siis sellele on juurde sokutatud silmale varjatud asju, millele saab aga ligi kasutades kaamerat/arvutit või nutitehnikat. Võiks öelda, et läbi "lukuaugu" avaneb meile imedemaa või salamaa.

Mõningaid appe, mida tasuks koolis proovida:

a. Plickers - on lahendus, kus seltskonna peale peaks olema üks kaamera või vidin, millega kogu klassi vaadata. Õpilastel on käes vastavad prinditud pildid/kaardid ja läbi kaamera on näha nende "hääletustulemused" mida koheselt statistikasse ümber konverditakse. Selline lahendus võimaldab odavalt teha hääletusi, teste. Muidugi pakub see konkurentsi "klikkeritele" ehk automaatpultidele, mille soetamine on üsna kulukas. Teine variant oleks, et iga laps omab mingit vidinat, appi ja netti (Kahoot, Socrative) ning siis saadakse üle selle hääletada. Phlickers ei vaja ühtegi neist asjust - on vaja ainult appi, vidinat õpetajal ja lastel paberlehekesi.

https://www.plickers.com/

Androidile: https://play.google.com/store/apps/details?id=com.plickers.client.android



Käisin külas Hitsa vahvatel tüdrukutel ja nemad näitasid mulle aga loodusainete äppe:

b. 4D Elements - keemiatunni kraam.
Mulle endale meeldib see, et kõigepealt võtad markeri, mis on kuubiku peal ja vaatad, milline üks või teine aine või ühend välja näeb, siis teed "katse" ja paned erinevad ained/ühendid kokku ja näed ka tulemust. Väga turvaline viis teha katseid.

Kavalamad saavad asjad ikka ise välja printida, ei pea isegi puu peale neid tekitama.

Veeb: http://daqri.com/elements4D-mobile/

Androdile - https://play.google.com/store/apps/details?id=com.daqri.elements4dbydaqri



c. 4D Anatomy
Tundub, et tegemist on tõsiselt tugeva tarkvaraga, mida saavad kasutada ka tuleviku arstid.

http://4danatomy.com/ (toetav leht 4D anatoomia kohta)

http://site.daqri.com/project/anatomy-4d/#.U4csxh2SxEI  (Appile lisainfo)

Android - https://play.google.com/store/apps/details?id=com.daqri.d4DAnatomy

Tervitame ka teisi Androidi koole:)

Kui teie kool on astunud Androidi rada, siis anna sellest mulle teada (birgy.lorenz@pelgulinna.edu.ee)

Leidsin ise aga vahva Randvere kooli, kus õpetajad samamoodi nutti taga ajavad algkooli tasemel Asuse tahvlitega. Ja see on tore, et meid tuleb ainult juurde! Ajasime natuke juttu, tegime koolituse ja üritust väisas ka Savilla Banister Ameerikast (21 sajandi programmi lektor ja uurija).

Tunnis rääkisime:

• uue ajastu õppimise väljakutsetest ja hirmudest töötamisel tahvelarvutiga;
• metoodika muutumisest enam differentseeritumaks ja õpilaskesksemaks;
• praktiseerisime QR koodi kasutamist, elearningappse ning Kahooti
• Soovisime Randvere õpetajate edu nende avastusretkedel:)

Savilla tegemistel saate pilku peal hoida siin: https://sites.google.com/site/estoniavisit2014/

M-õppe teemaline loeng IT juhtidele ja õpetajatele 21.04 Pelgulinna Gümnaasiumis: http://bambuser.com/v/4554134

Pilte Randvere kooli koolituselt:

Meie koolil pole nii head WiFit, et seda õpilastele jagada!

Selline probleem kimbutab kindlasti mitmeid koole, sest interneti ühendus maapiirkonna koolides võib olla nutune. Nutuseks võib muutuda tulevikus aga ka linnapiirkonna kooli nett, kui sinna sisse lasta kõik õpilased.
Millised oleks seega meie võimalused lahendada probleem?

a. õpilased, kui nad võtavad kaasa kooli oma tehnika kasutavad oma isiklikku netti - netipulk, mobiilne internet. Selle variandi miinuseks on see, et ega mobiilimast ka ei kannata sellist survet, et kogu 300 last korraga tema kaudu möllama hakkab. Samamoodi ei ole selle lahenduse üle õnnelikud lapsevanemad, sest see tekitab perele igakuise lisakulu.

 b. kool laseb võrku ainult kooli tehnika ja seda ka parooliga. Kui selleks kasutatakse WEP või WPA paroole, siis tegelikkuses lekivad need üsna kiiresti. Ja varsti on enamus lapsi ikka kooli võrgus, tehes sellega peavalu IT inimesele, kes kas vahetab kogu aeg paroole või blokeerib õpilaste mac aadresse.

 c. Kool loob õpilastele määratud kohtadesse nt raamatukogu, söökla ja liikuva WiFi purgiga kuumkohti ehk hot-spotte, kus WiFi on olemas, siis kui seda vajatakse. Kindlasti on see ajutine lahendus üsna sagedasti kasutatav, kuid pikemas perspektiivis võib sattuda ikka õpilaste üleküllusesse (liiga palju ühendusi seadme kohta) ja kooli üldine internet muutub ka lauaarvutites aeglaseks, sest enamasti on WiFi sama kaabli otsas kui ka kooli muu võrk. Samas aitab see teatud klassidel kindlasti oma asjad ära teha, jättes muidugi enamik teisi klasse pika ninaga.

Õppekava järgi peaks aga valitsema võrdsus ja kõikidel õpilastel samad võimalused haridust tarbida;)

d. kool ehitab välja korraliku WiFi võrgu, mis levib üle maja. See oleks nüüd ideaalne lahendus, kuid see ei taga meile muidugi veel internetti, sest kui koolil on aeglane internet, siis seda wifisse edasi ikkagi jagada ei saa. Seega mitmed koolid võivad siin mõelda, et kuna nett on aeglane, siis pole mõtet ka wifit välja ehitada.
Mis siis oleks lahenduseks? Loomulikult läbirääkimine KOV-iga, et ka teie kooli tuleks fiiber-internett ja keegi kannaks need kulud teie eest ja loomulikult ka maksaks kiire interneti võimalikkuse koolis kinni. See on parim asi, mida saab üks KOV kooli ja laste hariduse kvaliteedi tõstmiseks teha, lisaks seadmete muretsemisele. Kui aga KOV ei ole huvitatud või tehniliselt pole võimalik ikkagi teie juurde kiiret traati vedada, siis.. mis siis teha?! Kas lõpetada unistamine m-õppest? ja vaadata vesise suuga pealt, mida teised teevad?

ON VEEL ÜKS VÕIMALUS!

Kui nüüd IT inimestele meenutada, et enne interneti aega oli igas koolis oma server. Oma server oli hea võimalus jagada asutuse sees materjale. Saab panna üles ka asutuse sisese e-maili süsteemi, luua veebilehestikud ja palju muud põnevat. Selleks pole üldse internetti, kui sellist, vaja.

Kui koolis on olemas hot-spotid või kool on tervenisti Wifi-statud, siis saavad lapsed surfata kooli siseveebis ja tarbida samaväärseid teenuseid, mida pakuks internet, küll aga teie oma kooli siseselt. Ehk siis tekitaksite oma enda turvalise e-kogukonna, mis koosneb oma kooli õpilastest ja õpetajatest.

Kuna lauaarvutites on teil päris internet olemas, siis sellega saavad õpilased ja õpetajad laadida alla vajalikud materjalid ja seda sisevõrgus edasi jagada. Süsteem on kiirem ja mugavam kui sama asja teha pilveteenuste kui ka muuga. Seega m-õpe saab kenasti olla ka teie koolis õitsemas, isegi siis kui teil on kehva internet!

Sinu õppmise-õpetamise teooria on?

Pole pikalt puudutanud metoodika ja teooria osa. Seega siin väike postitus ka sellest.

Maailmas on palju hariduse uurijaid ja mitmetel on välja pakkuda ka oma teooria, kuidas või miks me õpetame ja teatud asju kasutame. Meie isiklik õpetamise filosoofia on kindlasti segu mitmetest ideedest, kuid tuleb aru saada, et samasugune virr-varr on ka teiste inimeste peas. Seepärast, sattudes ühe laua taha, erinevate inimestega on vaidlused kerged tulema, sest meie ettekujutused on erinevad.

Näiteid õppimise sh ka m-õppe seisukohast, milliseid vaidlusi võib ette tulla:

• igale lapsele on vaja oma vidinat vs vidin on vajalik grupitööks
• kool peab olema vidinatele avatud või ei pea
• õppimine on faktide tundmaõppimine vs õppimine on erinevate oskuste omandamine vs..
• õppimine on olemasolevate tegevuste korrigeerimine, kiirendamine, parendamine
• õppimine jaguneb erinevateks astmeteks: meelde jätmine, analüüsimine, kasutamine, sünteesimine jne
• õppija on tunnis passiivne vs aktiivne
• õppimine on lineaarne vs mittelineaarne
• õppimises peab õppija muganduma õpetaja järgi vs õpetaja mugandub õpilase järgi
• igal õppijal on oma kindel õpistiil, kuidas ta asju omandab vs õpistiile ei ole
• õpilane on tulnud, et haridust võtta vs kool on asutus kus haridust antakse

ja neid on palju veel.. 

Siin on link ühele kaardile, kus üritatakse anda väga kiire ülevaade erinevatest mõtlejatest ja nende ideedest:
https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiG-QH1mwcdT7XPhmFyDXGtKc_UVSNeDNWbS_io2DF_USh6-5LUPiJULuTyv7QVu5aPYk9CdDI1eoMUKGP4tASN9PepE8mfY3wevB9SLmWcrMMu9Iv8tWS-SeWDnzCFWJf3ETCbJemgJNgX/s1600/learningtheory.png 

Androidi operatsioonisüsteemid

Kuna nutiseadmeid uuendatakse pidevalt üsna kiiresti, siis ajab lausa pea sassi, millist operatsioonisüsteemi endale valida. Loomulikult kehtib reegel, et mida uuem seda parem.


Kui teil on vanem operatsioonisüsteem, siis osad seadmed lubavad ennast uuendada, kuid mingi hetk on neil piir ees. Seega peate mõne aja pärast nentima, et tuleb jälle ja jälle uus seade muretseda, kui soovite ühte või teist äppi käivitada. Samamoodi on igas uues versioonis parendatud mälu, aku jms kasutust võttes olemasolevast riistvarast enam välja.


Androidi pesakond kannab endas magusaid süsteeminimesid nagu CupCake (Eesti keeles siis muffin); Sõõrik-ekleer-piparkook-jäätisevõileib jne.

Praegu 2014 on müügil Jelly Bean (4.2, 4.3) Kui hakkate ostma, siis ikka 4.3. Edaspidi peaks aga tulema müügile KitKat nimeline versioon, mis on osadel juba olemas.

Maailmas on aga 2014 märtsi seisuga Androdi kasutajate jaotumine järgmine:

Version	Code name	Release date	API level	Distribution
4.4	KitKat	October 31, 2013	19	2.5%
4.3.x	Jelly Bean	July 24, 2013	18	9.6%
4.2.x		November 13, 2012	17	17.1%
4.1.x		July 9, 2012	16	35.3%
4.0.3–4.0.4	Ice Cream Sandwich	December 16, 2011	15	15.2%
3.2	Honeycomb	July 15, 2011	13	0.1%
2.3.3–2.3.7	Gingerbread	February 9, 2011	10	19.0%
2.2	Froyo	May 20, 2010	8	1.2%

Eesti Informaatikaõpetajate Seltsi seminar

8. märtsil toimus seminar, mille teemadeks oli WiFi koolis ja mobiilne tehnika.

Wifi teema
Järelevaatamise link: http://bambuser.com/v/4423046

•     kooli WiFi võrgu ehitamine - näidiste tutvustamine:
•         Pelgulinna Gümnaasiumi ja teiste koolide kogemused ja näited - Veljo Haamer
•         Ruckus WiFi, SonicWALL tulemüür - Toomas Perillus
•         Kopli Kunstigümnaasiumi näide - Lauri Kreutzwald
•     Eduroam, OpenDNS - Edmund Laugasson

Mobiilne tehnika
Järelevaatamise link: http://bambuser.com/v/4423613

•         Microsoft esindaja tutvustab Win8 tahvlite võimalusi ja katsuda/näha saab ka Prestigio Multiboardi (25+5) Jörgen Remmelkoor
•     Samsung tutvustab Androidi võimalusi, Samsung School (40+5) Madis Einpalu
•     Millised on koolis suurimad väljakutsed/küsimused seosed tahvelarvutitega jättes välja võrgu leviala teema. Kasutusreeglid, tahvlite seadistuse “projekt õpetajatega” ja muud põnevat pgnutikad.blogspot.com ainetel, Birgy Lorenz

 

M-õppe huvilistele FB kogukond:
https://www.facebook.com/groups/mobiil/

Eesti Informaatikaõpetajad leiad siit:
https://www.facebook.com/groups/eiops/