Kasutuslepingutest

Kuna paljudel koolidel on huvi ka kasutuslepingute vastu nt. kui seade on antud õpetajale isiklikuks kasutuseks või mida teha siis kui lastele anda asi koju vms.

• Lastega on muidugi keerulisem, siis tasuks pidada nõu juristiga (kui anda isiklikuks kasutamiseks ja koju), kuidas need varalised suhted ikkagi on kooli ja lapse või kodu vahel. Muus osas võiks olla hea abimees raamatukogu seadus, sest mis see vidin ikka on kui üks töövahend nagu raamat. Tuleks aga ära määrata ohutu kasutamise ja hoidmise tingimused (nt ohutusjuhendiga) ja riknemise korral summa. Kas aga olete valmis minema selle alusel ka kohtusse? Seda saab iga kool ja KOV ise otsustada.
• Õpetajatele tundi asjade andmisel saab kohandada sama raamatukogu seadust, sest tegelikkuses kui õpetaja võtab raamatukogust välja õpikus lastele, siis vastutajaks jääb tema. Aga jällegi ei ole veel Eestis juhtumit kus selles asjus oleks mindud õpetaja vastu kohtusse, kui tema poolt edasi antud raamatud ei jõua kooli tagasi. Enamus on muidugi läinud üle sellele, et laps ise laenutab raamatukogust raamatud, sest vähemalt gümnaasiumiõpilase saab nimekirjast kustutada, kui ta korrektselt asju tagasi ei too. Põhikooli lapsega aga ei tee suurt midagi.
• Osad koolid on palunud vanematel osta või rendivad mingi trikiga vanematele ostetud seadmeid st. firmal on leping otse vanemana, aga vidin ise on koolis. Samas mina ei saa aru asja seaduslikkusest, sest kui mina vanemana ostan või rendin x asja, siis miks ta peab olema koolis. Kui see on minu pere asi, siis see on minu pere käes. Kool võib ju vanematega kokku leppida, et lapse turvalisuse ja mänguhimu ohjeldamiseks jäetakse vidin parem kooli, kus seda ka kooli poolt hallatakse. Kuid see on vanemate heasoovlikus, tegelikkuses võtab kool asjade eest väga suure vastutuse ja kui need "rotti" lähevad, siis on jälle kooli oodata vaidlus kohtus. Aga eks igaüks on selles osas oma juristidega ise asjad selgeks teinud. Mina pealevaadates sellele libedale teele minemist ei soovita. Kool säästab küll raha, aga paari aasta pärast võib tekitada palju muid küsimusi.
• Kõige lihtsam on kui lubada koolis lapsel oma enda seadme kaasatoomist ning pakkuda kvaliteetset WiFi võrku, sest siis lapsed ja vanemad ise teavad, mida nad oma seadmetega teevad ja kuidas hoiavad. Kool ise aga võiks pakkuda õpetajale võimalust asja töövahendina kasutada nt isiklikuks kasutamiseks kasutuslepinguga või siis raamatukogu seadusest tuleneva töövahendite kasutamise reeglistikuga.

Kui aga kool annab õpetajale kasutada mõne seadme isiklikuks kasutuseks töövahendina: fotokas, läpakas tahvel jne. mida ta luba inimesel ka koju viia, siis tasuks teha lepingud küll. See annab koolile võimaluse tehnika mitteotstarbelisel kasutusel vidin tagasi kutsuda ning igaüks teab kuidas käituda, ilma et tekiks mõttetuid ootuseid. Samamoodi saab lepinguga vabastada õpetaja vastutusest nt kui seadet hoitakse koolimajas x ruumis seifis.


Reguleerib sellist kasutamist võlaõigusseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/961235
Meie ise oleme kasutanud aastaid tagasi Tiigrihüppe poolt sülearvutitega näidiseks toodud lepingut, mida oleme oma kooli jaoks vastavaks mugandanud.


a. vara kasutamise leping
b. vara üleandmise ja vastuvõtmise akt
c. vara vastuvõtmise akt
ja kui asi tagasi tuuakse siis uuesti sama akt aga kooli poolt.

Leping ise peaks sisaldama:

• huvipooli, kes lepingu sõlmivad (nimed, esindajad, aadress)
• lepingu sõlmimise kuupäev ja kehtivusaeg
• toote nimi, mudel ja seerianumbrid
• maksumus
• seisukord
• kasutuslepingu tingimused
• kes kannab ülalpidamise ja hoolduse kulud
• mis tehakse siis kui asi rikneb
• kasutaja kohustused ohutuks kasutamiseks ja hoiustamiseks, asja tagastamiseks
• turvaline hoidmise koht, kus näiteks kasutajal pole valvamiskohustust (nt kooli x ruum, seifis)
• materiaalne vastutus
• lepingu lõppemine nt. inimene lahkub töölt, jääb töölt pikemaks kõrvale, kool soovib asjad ringi jagada
• kus ja kuidas lahendatakse lepingust tõstatuvad vaidluseid (nt kohtus)

Aktid sisaldavad info:

• kelle vahel on sõlmitud leping
• millal ja kus toimus asjade üleandmine
• toode, mida üle anti koos mudeli ja seerianumbriga
• vara seisukord
• kinnitus, et kasutaja on kursis, milleks talle vastav asi anti kasutada ja et ta on lepinguga nõus