Eripärad tahvel vs arvuti ja isiklik vs kooli seade

Kui tahvlitega enam harjuda, siis tuleb ikka teemaks mida ühe või asjaga ikkagi täpselt teha saab või ei saa. IT inimesena koolis ollakse seeläbi sattunud jälle keerulisse olukorda kuna enamus inimesi ajab segi isikliku vahendi võimalused vs töökohas õpilastega kasutuses olevad võimalused. Samamoodi annab endast märku ka tehnikaalane teadlikkus, kuidas asjad toimivad. Võiks tuua paralleele haridusega, kus iga inimene arvab kuidas võiks õpetaja õpetada, ise omamata aimugi, mis asja taga veel on. Õpetada - see on ju nii lihtne!

Kuidas seda IT asja kõike kolleegidele ja tahvlikasutajatele selgeks teha on loomulikult keeruline.

Mõned näited:

Sülearvuti avab, tahvel ei ava:

• sülearvutis avanevad erinevad veebilehed kenasti kuna nad on selleks kohandatud. Enamasti on arvutisse installeeritud JAVA, Flash jt., vidinad. Kui neid programme ei ole installeeritud, siis ei avaks ka sülearvuti õpimänge, demosid jms asju. Kahjuks või õnneks on keegi tavakasutaja eest teinud maagikat ja vajalikud programmid peale pannud ning tavainimene ei pea süvenema IT maailma sügavustesse, et aru saada, miks üks asi toimib ja miks ei toimi.
• tahvelarvutisse aga tehnoloogia arendajad ei ole alati mõelnud, et viimased lisavidinad oleks mugavalt avatavad või siis ei saa asju üldse avada. Lahendused on nurga taga või olematud. Tuleb leppida, et kui veebilooja x kasutav y tarkvara oma lehel ja ta ei ole planeerinudki, et seda lehte kasutatakse tahvli või moblaga, siis nii see lihtsalt on. Ei ole selles süüdi IT inimene, et maailmas on asjad nii nagu nad on:)

Tahan installida valimatult ja piiramatult tarkvara kooli tahvelarvutisse, sülearvutisse, arvutitesse:

• isikliku vidina eelis on see, et see vidin tuleb meiega kõikjale kaasa ning me saame seda seadet personaliseerida. On ju tore, et on sisselogituks jäetud meie isiklik eposti konto või suhtlusvõrgustik. Samamoodi laeme me ise alla vajaliku tarkvara oma seadmesse. Kuna me oleme heasoovikud oma seadme suhtes, siis enamasti probleeme meile ei teki. Muidugi kui me oma tehnikat väärkasutame (kolades kahtlastel saitidel ja valimatult alla laadides), siis muutub õige kiiresti seade aeglaseks ja kasutamatuks.
• kooli seade on ühisvara. Ei ole arukas anda igale inimesele vastavasse seadmesse installeerimise õiguseid. Samamoodi ühisvara (kui neid on mitu nt 15 tahvlit, 6 laenutusarvutit) võiks olla identne, sest siis on mugav kellel iganes võtta misiganes seade ja seda kasutada. Seetõttu on enamus koole, kes on loonud võimaluse koolis kasutada nt. tahvelarvuteid, süsteemi kus on kokku lepitud kes uuendab tarkvara, millal seda tehakse, kes millise osa eest vastutab.
• et hoida seadmeid laste väärkasutuse eest pannakse lukku tahvliseaded, et ei oleks võimalik olemasolevat tarkvara eemaldada, uut lisada ning olemasolevaid seadeid omajärgi "tuunida". Sama käib ka selle kohta, et ka muus osas taustapildid jms võiks olla identne igas seadmes. Siis on mugav võtta kätte ükskõik milline seade ja sellega tööd alustada.
• et hoida tahvleid, sülearvuteid ja pilvekontosid täitumast õpilaste poolt loodud failidest ja piltidest, siis tuleb täpselt jälgida juhiseid, kuidas tahvlitega salvestatakse, ning õpetajatel on kohustus need ajutised failid ka eemaldada, et ka teised kasutajad saaksid nautida mõnusat töökeskkonda.

Soovituslikult võiks uuendada tarkvara kord veerandis, vaheajal.
Moodustatakse vajalik tarkvara loend, mida kõikidesse seadmetesse peale pannakse. Vajadusel moodustatakse loend, mis tarkvara eemaldatakse.
Tahvlite uuendajaks võiks olla need inimesed, kes nende eest vastutavad või kõige enam kasutavad, sest nemad teavad juba ise täpselt, kuidas asjad võiks olla. Kooli IT saab ainult aidata kokku reeglid ja esmased poliitikad asjade kasutamisel.
Tahvlitele, süsteemidele tehakse iga 2 nädala tagant kontrolli, et kas kõik on nii nagu ta olema peab.

Ütleme ausalt, et kui olete pannud peale igasse tahvlisse tarkvara 200+ appi jagu ja olete sellele kulutanud 10+ tundi, siis ei ole üldse rõõmustav teada saada, et ühiskasutuses olevad seadmed on väärkasutuse tõttu olukorras kus tuleb kogu töö nullida ehk resettida või veel hullem, terve tahvel maha kanda..

Sellises olukorras on parem karta kui kahetseda ja kõik ülejäänud kasutajad, kes kujutavad endale ette, et kooli tahvelarvuti on nagu isiklik tahvelarvuti, lihtsalt lisakoolitusele saata.

Kas selline piiramine võiks aga tekitada olukorra, kus tahvlid ei ole kasutatavad, kuna puudub z tarkvarajupp? Selle vastu räägib aga see, et õpetaja peab oma tegevust planeerima ette. Kui 4x aastas pannakse tahvlitesse peale uut tarkvara või teeb vastutaja seda jooksvalt, vastavalt nõudele, siis kas pole loogiline, et õpetaja tekitab endale vastava loendi, mida ta palun tahvlitele peale panna.
Usun, et see ei ole ilmvõimatu lahendus planeerida oma tegevust ette?

Ja kui te ei usu, siis pöörduge palun teiste koolide poole, kes vastavaid asju on oma koolis tööle rakendanud ja te saate samasuguse vastuse. Tahvlite tarkvara peab olema ühesugune ja uuendused toimuvad määratud aja tagant ning mittekeegi ei saa jooksvalt tarkvara juurde toppida, mis muudaks tahvlit ülemõistuse aeglaseks. Pigem saate teada, et aegajalt tulebki kogu tarkvara eemaldada ja uuesti peale lasta, sest mõned inimesed on ikkagi suutnud suvalist tarkvara peale lasta, mis on muutnud töö vidinatega lihtsalt võimatuks.

 Samas rõõmuks või õnneks on Apple baasil tahvlite haldus lihtsam kui selleks on ostetud vastav riistvaraline vahendipark juurde. Androidile pole selliseid võimalusi veel kohanud, seega siin aitaks ainult kogu töö nullimine ja otsast peale nobedate näppude ringiga alustamine.