21. märts 2014

Meie koolil pole nii head WiFit, et seda õpilastele jagada!

Selline probleem kimbutab kindlasti mitmeid koole, sest interneti ühendus maapiirkonna koolides võib olla nutune. Nutuseks võib muutuda tulevikus aga ka linnapiirkonna kooli nett, kui sinna sisse lasta kõik õpilased.
Millised oleks seega meie võimalused lahendada probleem?

a. õpilased, kui nad võtavad kaasa kooli oma tehnika kasutavad oma isiklikku netti - netipulk, mobiilne internet. Selle variandi miinuseks on see, et ega mobiilimast ka ei kannata sellist survet, et kogu 300 last korraga tema kaudu möllama hakkab. Samamoodi ei ole selle lahenduse üle õnnelikud lapsevanemad, sest see tekitab perele igakuise lisakulu.

 b. kool laseb võrku ainult kooli tehnika ja seda ka parooliga. Kui selleks kasutatakse WEP või WPA paroole, siis tegelikkuses lekivad need üsna kiiresti. Ja varsti on enamus lapsi ikka kooli võrgus, tehes sellega peavalu IT inimesele, kes kas vahetab kogu aeg paroole või blokeerib õpilaste mac aadresse.

 c. Kool loob õpilastele määratud kohtadesse nt raamatukogu, söökla ja liikuva WiFi purgiga kuumkohti ehk hot-spotte, kus WiFi on olemas, siis kui seda vajatakse. Kindlasti on see ajutine lahendus üsna sagedasti kasutatav, kuid pikemas perspektiivis võib sattuda ikka õpilaste üleküllusesse (liiga palju ühendusi seadme kohta) ja kooli üldine internet muutub ka lauaarvutites aeglaseks, sest enamasti on WiFi sama kaabli otsas kui ka kooli muu võrk. Samas aitab see teatud klassidel kindlasti oma asjad ära teha, jättes muidugi enamik teisi klasse pika ninaga.

Õppekava järgi peaks aga valitsema võrdsus ja kõikidel õpilastel samad võimalused haridust tarbida;)

d. kool ehitab välja korraliku WiFi võrgu, mis levib üle maja. See oleks nüüd ideaalne lahendus, kuid see ei taga meile muidugi veel internetti, sest kui koolil on aeglane internet, siis seda wifisse edasi ikkagi jagada ei saa. Seega mitmed koolid võivad siin mõelda, et kuna nett on aeglane, siis pole mõtet ka wifit välja ehitada.
Mis siis oleks lahenduseks? Loomulikult läbirääkimine KOV-iga, et ka teie kooli tuleks fiiber-internett ja keegi kannaks need kulud teie eest ja loomulikult ka maksaks kiire interneti võimalikkuse koolis kinni. See on parim asi, mida saab üks KOV kooli ja laste hariduse kvaliteedi tõstmiseks teha, lisaks seadmete muretsemisele. Kui aga KOV ei ole huvitatud või tehniliselt pole võimalik ikkagi teie juurde kiiret traati vedada, siis.. mis siis teha?! Kas lõpetada unistamine m-õppest? ja vaadata vesise suuga pealt, mida teised teevad?


ON VEEL ÜKS VÕIMALUS!

Kui nüüd IT inimestele meenutada, et enne interneti aega oli igas koolis oma server. Oma server oli hea võimalus jagada asutuse sees materjale. Saab panna üles ka asutuse sisese e-maili süsteemi, luua veebilehestikud ja palju muud põnevat. Selleks pole üldse internetti, kui sellist, vaja.

Kui koolis on olemas hot-spotid või kool on tervenisti Wifi-statud, siis saavad lapsed surfata kooli siseveebis ja tarbida samaväärseid teenuseid, mida pakuks internet, küll aga teie oma kooli siseselt. Ehk siis tekitaksite oma enda turvalise e-kogukonna, mis koosneb oma kooli õpilastest ja õpetajatest.

Kuna lauaarvutites on teil päris internet olemas, siis sellega saavad õpilased ja õpetajad laadida alla vajalikud materjalid ja seda sisevõrgus edasi jagada. Süsteem on kiirem ja mugavam kui sama asja teha pilveteenuste kui ka muuga. Seega m-õpe saab kenasti olla ka teie koolis õitsemas, isegi siis kui teil on kehva internet!

Sinu õppmise-õpetamise teooria on?

Pole pikalt puudutanud metoodika ja teooria osa. Seega siin väike postitus ka sellest.

Maailmas on palju hariduse uurijaid ja mitmetel on välja pakkuda ka oma teooria, kuidas või miks me õpetame ja teatud asju kasutame. Meie isiklik õpetamise filosoofia on kindlasti segu mitmetest ideedest, kuid tuleb aru saada, et samasugune virr-varr on ka teiste inimeste peas. Seepärast, sattudes ühe laua taha, erinevate inimestega on vaidlused kerged tulema, sest meie ettekujutused on erinevad.

Näiteid õppimise sh ka m-õppe seisukohast, milliseid vaidlusi võib ette tulla:

  • igale lapsele on vaja oma vidinat vs vidin on vajalik grupitööks
  • kool peab olema vidinatele avatud või ei pea
  • õppimine on faktide tundmaõppimine vs õppimine on erinevate oskuste omandamine vs..
  • õppimine on olemasolevate tegevuste korrigeerimine, kiirendamine, parendamine
  • õppimine jaguneb erinevateks astmeteks: meelde jätmine, analüüsimine, kasutamine, sünteesimine jne
  • õppija on tunnis passiivne vs aktiivne
  • õppimine on lineaarne vs mittelineaarne
  • õppimises peab õppija muganduma õpetaja järgi vs õpetaja mugandub õpilase järgi
  • igal õppijal on oma kindel õpistiil, kuidas ta asju omandab vs õpistiile ei ole
  • õpilane on tulnud, et haridust võtta vs kool on asutus kus haridust antakse
ja neid on palju veel.. 

Siin on link ühele kaardile, kus üritatakse anda väga kiire ülevaade erinevatest mõtlejatest ja nende ideedest:
https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiG-QH1mwcdT7XPhmFyDXGtKc_UVSNeDNWbS_io2DF_USh6-5LUPiJULuTyv7QVu5aPYk9CdDI1eoMUKGP4tASN9PepE8mfY3wevB9SLmWcrMMu9Iv8tWS-SeWDnzCFWJf3ETCbJemgJNgX/s1600/learningtheory.png 


Androidi operatsioonisüsteemid

Kuna nutiseadmeid uuendatakse pidevalt üsna kiiresti, siis ajab lausa pea sassi, millist operatsioonisüsteemi endale valida. Loomulikult kehtib reegel, et mida uuem seda parem.


Kui teil on vanem operatsioonisüsteem, siis osad seadmed lubavad ennast uuendada, kuid mingi hetk on neil piir ees. Seega peate mõne aja pärast nentima, et tuleb jälle ja jälle uus seade muretseda, kui soovite ühte või teist äppi käivitada. Samamoodi on igas uues versioonis parendatud mälu, aku jms kasutust võttes olemasolevast riistvarast enam välja.


Androidi pesakond kannab endas magusaid süsteeminimesid nagu CupCake (Eesti keeles siis muffin); Sõõrik-ekleer-piparkook-jäätisevõileib jne.



Praegu 2014 on müügil Jelly Bean (4.2, 4.3) Kui hakkate ostma, siis ikka 4.3. Edaspidi peaks aga tulema müügile KitKat nimeline versioon, mis on osadel juba olemas.

Maailmas on aga 2014 märtsi seisuga Androdi kasutajate jaotumine järgmine:

VersionCode nameRelease dateAPI levelDistribution
4.4KitKatOctober 31, 2013192.5%
4.3.xJelly BeanJuly 24, 2013189.6%
4.2.xNovember 13, 20121717.1%
4.1.xJuly 9, 20121635.3%
4.0.3–4.0.4Ice Cream SandwichDecember 16, 20111515.2%
3.2HoneycombJuly 15, 2011130.1%
2.3.3–2.3.7GingerbreadFebruary 9, 20111019.0%
2.2FroyoMay 20, 201081.2%



20. märts 2014

Eesti Informaatikaõpetajate Seltsi seminar

8. märtsil toimus seminar, mille teemadeks oli WiFi koolis ja mobiilne tehnika.

Wifi teema
Järelevaatamise link: http://bambuser.com/v/4423046
  •     kooli WiFi võrgu ehitamine - näidiste tutvustamine:
  •         Pelgulinna Gümnaasiumi ja teiste koolide kogemused ja näited - Veljo Haamer
  •         Ruckus WiFi, SonicWALL tulemüür - Toomas Perillus
  •         Kopli Kunstigümnaasiumi näide - Lauri Kreutzwald
  •     Eduroam, OpenDNS - Edmund Laugasson

Mobiilne tehnika
Järelevaatamise link: http://bambuser.com/v/4423613
  •         Microsoft esindaja tutvustab Win8 tahvlite võimalusi ja katsuda/näha saab ka Prestigio Multiboardi (25+5) Jörgen Remmelkoor
  •     Samsung tutvustab Androidi võimalusi, Samsung School (40+5) Madis Einpalu
  •     Millised on koolis suurimad väljakutsed/küsimused seosed tahvelarvutitega jättes välja võrgu leviala teema. Kasutusreeglid, tahvlite seadistuse “projekt õpetajatega” ja muud põnevat pgnutikad.blogspot.com ainetel, Birgy Lorenz
 
M-õppe huvilistele FB kogukond:
https://www.facebook.com/groups/mobiil/

Eesti Informaatikaõpetajad leiad siit:
https://www.facebook.com/groups/eiops/